Artiklid
- Üksikasjad
Kui on soov värvata nooremat tööjõudu, tasub sõna levitada noorte endi sõprade ja tuttavate kaudu ning arvestada, et noor tuleb tööle sinna, kus lisaks töötasule on temale sobilikke väärtusi loov keskkond.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo on nii noorte esindaja kui ka noortele tööpakkuja. Ta ütleb, et kuigi noored pole homogeenne grupp, on siiski mõned asjaolud, millega võiks arvestada.
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/05/04/noor-otsib-tahenduslikku-tood
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/05/04/noor-otsib-tahenduslikku-tood
- Üksikasjad
Suurematel maasikakasvatajatel on praegu sarnane tööjõuprobleem nagu kaks aastat tagasi, kui piirid kinni pandi. Nüüd valitseb sõja tõttu Ukraina hooajatööliste osas teadmatus ning ka Eestisse tulnud põgenikud ei kipu maasikakorjajaks. Pea võimatu on põllule tööle leida mehi.
Maasikakasvatajate jaoks on hooaeg alanud, käib taimede väetamine, rohimine ja katteloori paigaldamine. Kui tavaliselt on korjeperioodi tööliste nimekiri paigas juba jaanuaris, siis sel aastal valitseb segadus.
Edasi loe: https://www.err.ee/1608586720/maasikakasvatajatel-on-taas-toojouprobleemid
https://www.err.ee/1608586720/maasikakasvatajatel-on-taas-toojouprobleemid
- Üksikasjad
Kui inimene jääb töötuks ja on enne seda tasunud töötuskindlustusmakset, on praegu kõik lihtne. Töötukassasse (või töökassasse, nagu nüüd öeldakse) korjatud summa aitab uue töö leidmiseni mõne aja vee peal püsida. Kui kaua, see oleneb viimase tööandja juures töötatud ajast: töötukassa maksab hüvitist 180–360 päeva.
Ent nüüd on tervise- ja tööminister Tanel Kiige eestvõttel koostatud eelnõu, mille järgi hakkaks 2023. aasta suvest hüvitise saamise pikkus olenema laiemalt majanduse olukorrast ja kitsamalt tööpuuduse näitajatest. Kui riigis on väga hea olukord, peab osa inimesi hakkama arvestama lühema hüvitise saamise perioodiga. Masu korral makstaks hüvitist isegi pikemalt kui praegu.
- Üksikasjad
* Sillamäel on löögi all ligi pool tuhat töökohta. Linn koostab negatiivseid lisaeelarveid.
* Ukraina sõja tõttu kannatavatele ettevõtetele mõeldakse välja toetusmeetmeid.
- Üksikasjad
Iga aastaga mitmekordistub tööandjate hulk, kes tasuvad töötajate hoidmiseks ja värbamiseks nende raviarved.
Tööandja ravikindlustus suureneb Eestis pööraselt. Teenus ärkas ellu, kui riik andis sellele 2018. aastal maksusoodustuse. Tööandjal on kvartalis maksuvabalt sada eurot (aastas kokku 400 eurot), et panustada töötaja tervise edendamisse. Üha rohkem ettevõtteid paneb selle raha osaliselt või täies mahus töötaja tervisekindlustusse. Kui 2019. aastal oli sõlminud oma töötajatele lisaravikindlustuse 157 tööandjat, siis eelmisel aastal tegi seda juba 900 ettevõtet. „Kasv on vägev ja kasv püsib,” kinnitab Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu, kelle andmetel suurenes eelmisel aastal kindlustuslepingute arv ligi kaks korda.
Lehekülg 246 / 1653