Artiklid
- Üksikasjad
Rahandusministeeriumis täna esitletud kevadise majandusprognoosi kohaselt taastub Eesti majandus aegamisi. Sel aastal oodatakse 1,7-protsendilist SKP kasvu, mis järgmisel aastal kiireneb 2,5 protsendini.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on näidanud majandus eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. „Kriitikute kiuste algas majanduslangus enne maksutõuse ja kasv taastus maksutõusude ajal. See tuletab meelde, et meie suured mured on olnud kohanemine, majandussuhete katkemine sõja tõttu, inflatsioon, kõrged laenu- ja energiahinnad ning madal ekspordinõudlus, mitte maksud,“ rääkis ta. „Siiski on tulevast aastast ka maksude puhul majandusele paremaid uudiseid: kaob maksuküür ja tarbijat turgutab üldine 700-eurone tulumaksuvaba miinimum, tühistatakse ka kõigi tulude lisamaks alates esimesest eurost ning ettevõtete lisatulumaks,“ märkis minister.
Tänavu aasta hinnakasvuks prognoositakse 5,2 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist oodatakse 2026. aastal, kui maksude mõju väheneb ja toiduhindade tõus stabiliseerub. Eratarbimise kasv peaks taastuma (+1,5 protsenti), kuna tulumaksureformi tõttu kasvab maksujärgne sissetulek kiiremini kui brutopalk.
Prognoosi kohaselt oodatakse umbes 4-5% palgakasvu aastas
| SKP reaalkasv | -0,3% | 1,7% | 2,5% | 2,2% | 2,2% | 2,2% (3,2%) |
| Tööpuudus | 7,6% | 7,1% | 6,6% | 6,4% | 6,3% | 6,2% |
| Inflatsioon | 3,5% | 5,2% | 3,3% | 2,4% | 2,2% | 2,0% (1,1%) |
| Palgakasv | 8,1% | 4,9% | 5,1% | 4,7% | 4,5% | 4,4% |
| Nominaalne eelarvepositsioon (% SKP) | -1,7% | -1,5% | -2,5% | -2,0% | -1,1% | -2,4% |
| Struktuurne eelarvepositsioon (% SKP) | 0,5% | 0,2% | -1,5% | -1,6% | -1,1% | -2,7% |
| Võlakoormus (% SKP) | 23,6% | 22,6% | 24,0% | 24,9% | 25,3% | 26,4% |
Allikas: rahandusministeeriumi kevadprognoos. 2029. aasta puhul on arvestatud kahe stsenaariumiga: esimene sisaldab julgeolekumaksu jätkumist, sulgudes olev stsenaarium ei sisalda.
Viimaste aastate kriiside (koroonapandeemia, kõrged energiahinnad, Ukraina sõda ja põgenikud, Eesti enda julgeolekuoht ja riigikaitseprobleemid) tõttu on arvestatavalt suurenenud maksukomponent. Maksukoormus peaks prognoosi järgi 2025. aastal tõusma 1,2 protsendipunkti. Selles sisalduvad automaks ning füüsilise isiku tulumaksu ja käibemaksu tõus. Maksukoormust suurendab kõikidel aastatel ka Euroopa Komisjoni suunisel taastuvenergiatasu lisamine valitsuse tulude ja maksukoormuse hulka. Sel aastal suureneb maksukoormus seetõttu veel 0,2 protsendipunkti.
Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on üldiselt paranenud. Seda nõrgestavad aga geopoliitilised pinged ja erasektori investeeringute puhul ollakse pigem madalate ootustega. Siiski ei näe prognoos ette erainvesteeringute osakaalu vähenemist. 2025. aastal kasvatab investeeringuid jõuliselt valitsussektor Euroopa Liidu eelarvetsükli lõppemise tõttu.
Selle aasta eelarvepuudujääk väheneb 1,5 protsendini SKP-st ja jääb tänu maksutulule kogu perioodil riigi eelarvestrateegias seatud tasemest väiksemaks. Väiksem puudujääk toob kaasa ka väiksema võlakoormuse. Möödunud aastal kogunenud reservidest kaetav defitsiit vähendab selle 22,6 protsendini SKP-st.
Järgmisel aastal aga eelarvepuudujääk kasvab ja see esitab fiskaalpoliitikale väljakutse. „Me sisenesime rahvusvahelistesse kriisidesse sügava eelarvemiinuse olukorras, mis on raskendanud neile reageerimist ja sunnib kombinatsioonis järsu kaitsekulude tõusuga kõigis teistest valdkondades valusale kokkuhoiule,“ selgitas minister Ligi.
2025. aasta kevadprognoosiga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
Rahandusministeerium koostab rahandus- ja majandusprognoosi kaks korda aastas: kevadel ja suvel. Prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitilisi otsuseid tehes ning ettevõtjad oma strateegilisi plaane koostades.
Samuti annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate lähimineviku majandusarengust ja järgmise nelja aasta väljavaatest.
Loe edasi:
- Üksikasjad
Suvi läheneb ja tööportaalidesse on tekkinud juba esimesed noortele suunatud hooajalised tööpakkumised. Selleks, et õpilaste esimene töökogemus valusa õppetunniga ei lõppeks, toob ERGO kindlustus välja mõned levinumad olukorrad, millega noori alt üritatakse tõmmata.
1. Tasuta proovipäevasid ei ole olemas
Tööle kandideerides kutsuvad tööandjad tööülesannetega tutvumiseks ja kandidaadi sobivuse hindamiseks tööotsijad proovipäevale. Tasub aga tähele panna, et kui proovipäeval ootavad sind ees päris tööülesanded, siis peavad töötunnid olema tasustatud.
„Olukorrad, kus noor kutsutakse töökohale lihtsalt vaatama ja olukorraga tutvuma, kuid tegelikult pannakse tööd tegema, on kahjuks väga sagedased – kohapeal nimetatakse see proovipäevaks ja hiljem selle eest töötasu ei maksta,“ lisas ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet. „Vahel pakutakse kandidaadi sobivuse hindamiseks ka vabatahliku töö varianti ja lubatakse sobivuse korral hiljem tehtud töö eest tasu ja töölepingu sõlmimist, kuid see ei ole tegelikult seadusega kooskõlas ja tuleks nimetada katseajaks, mis peab samuti tasustatud olema.“
2. Käsundusleping ei ole sama, mis tööleping
Töösuhte alguse fikseerib tööleping. Kalveti sõnul on noored selles osas juba palju teadlikumad ja enamasti küsitakse ise tööle asudes kirjalikku lepingut ning loetakse see ka enne allkirjastamist põhjalikult läbi.
„Küll aga tuleb ette olukordi, kus isegi küsimise peale üritatakse lepingu allkirjastamist edasi lükata – näiteks tuuakse põhjenduseks, et kõiki vajalikke osapooli pole hetkel kohal ja lubatakse seda hiljem teha,“ lisas Kalvet. „Selline olukord peaks alati ohutule põlema panema ja kindlasti tasuks enne tööle asumist oodata, kuniks kõik vajalikud allkirjad on lepingul olemas.“
Samuti tuleb ette olukordi, kus töölepingu asemel sõlmitakse hoopis käsundusleping ja praktika näitab, et noored ei tee erinevatel lepingutüüpidel vahet. „Reeglina arvatakse, et leping on leping ja ei osata karta, et ühe lepinguga kaasneb oluliselt vähem õigusi kui teisega – käsunduslepingu puhul ei ole näiteks tööandjal kohustust tasuda töötasu alammääras ega võimaldada puhkust ja maksta puhkusetasu,“ rõhutas Kalvet.
3. Töölepingu ootamatul katkestamisel on ette nähtud hüvitis
Kalveti sõnul tuleb tihti ette olukordi, kus noor töötaja pärast mõnenädalast töötamist päevapealt lahti lastakse. Heal juhul makstakse teenitud töötasu välja, kuid teenitud puhkusehüvitist ja hüvitist selle eest, et tööleping etteteatamata lõpetati, ei maksta.
Siinkohal on suureks abiks sõlmitud tööleping, mis on aluseks töölepingust tulenevate tasude väljamaksmisel. „Kui seda pole, oleme saatnud tööandjale nõudekirja, kuid kahjuks see iga kord ei aita, mistõttu oleme pidanud pöörduma ka töövaidluskomisjoni, et tuvastataks töölepingu olemasolu noorel töötajal ja et selle alusel makstaks välja kõik töölepingust tulenevad tasud,“ lisas ta.
4. Enne töölepingu sõlmimist kontrolli tööandja tausta
Enne tööle asumist võiks uurida ettevõtte ja selle juhatuse liikmete tausta. „Kõige kiiremini leiab selle kohta infot kas guugeldades või sotsiaalmeedia kaudu ja vaadates tööandja andmeid e-äriregistrist või teatmik.ee-st,“ soovitas Kalvet. „Kui ettevõttel on maksuvõlad või on näha, et neil ametlikult töötajaid registreeritud ei ole, on see kindlasti suur ohumärk. Lisaks tasub olla ettevaatlik tööpakkumiste osas, mis tunduvad olevat liiga head, et olla tõsi, sest tavaliselt need seda olegi.“
Samuti tasub tähele panna, et alaealise tööle asumine eeldab lapsevanema nõusolekut. „Siinjuures saab ka lapsevanem aidata tööandja legitiimsuses veenduda ja kontrollida, millist tööd laps tegema hakkab – kas see on eakohane ja kas tööandja järgib alaealiste suhtes kehtestatud erinõudeid töö- ja puhkeaja osas,“ soovitas Kalvet.
5. Kõik kaebused ja mured fikseeri alati kirjalikult!
Kui tööandja ei anna sulle tööd, milles on kokku lepitud või jätab töötasu õigel päeval maksmata, tasub seda nõuda kirjalikus vormis. „See ei pea olema ametlik dokument, vaid piisab e-kirjast või SMS-ist, milles tuleks anda tööandjale täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks,“ lisas Kalvet. „Kui see ei mõju, tuleb kaaluda töölepingu ülesütlemist.“
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120371367/tea-oma-oigusi-5-asja-millega-suveks-toole-asudes-arvestada
- Üksikasjad
Tööandja ravikindlustus tagab kiirema juurdepääsu eriarstiabile ja katab ka hambaravi, psühholoogilist nõustamist ja muid raviteenuseid. Motivatsioonipaketis on see kõrgelt hinnatud, räägitakse värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates.
BTA Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Jana Mängeli sõnul lükkuvad tänu kindlustusele ravijuhud kaugemasse tulevikku või tuleb neid üldse harvem ette.
If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm leiab, et tervishoiuteenuste hinnatõusu tõttu tuleks maksuvaba piirmäära tõsta. Alates 2018. aastast kehtib tööandjale eraravikindlustuse kindlustusmaksele maksuvabastus kuni 400 eurot töötaja kohta aastas.
„Tihtipeale on riiklikult rahastatud raviteenustele pikad järjekorrad. Seetõttu sõlmib üha rohkem tööandjaid oma töötajate kaitseks ravikindlustuse lepingu. Täiendav ravikindlustus on osutunud praktikas vajalikuks ja ühtlasi on kõrgelt hinnatud osa töötajate motivatsioonipaketist,“ lisas ta.
Eesti kindlustusturul pakuvad tööandja ravikindlustust seitse kindlustusandjat: BTA, Compensa Elukindlustus, ERGO, If Kindlustus, LHV Kindlustus, PZU ja Seesam.
Saates arutatakse, mida tööandja ravikindlustus annab tööandjale ja töötajale, millised teenused kuuluvad ravikindlustuse alla ja millised takistused on selle levikul.
Kuula saadet: https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2025/04/15/tootajate-tervisesse-panustavad-ettevotted-on-tooturul-rohkem-hinnatud
- Üksikasjad
MIDA SUVEL MEESKONNAGA ETTE VÕTTA?
Üheks traditsioonilisemaks sündmuseks on ettevõtetes igal aastal toimuvad suvepäevad. Kui eelarve on aga piiratud, siis milline võiks olla alternatiivne sündmus suvepäevadele?
Sündmuste korraldamise eksperdi ja üritusturundusagentuuri Soulteam asutaja Triinu Toomela sõnul oli praktikas näha, et sõda Ukrainas pani mitmed ettevõtted küsimuse ette, kas sündmuseid on üldse eetiline praegusel ajal korraldada. Paljud olid ka mures majanduse ning ettevõtte rahaliste ressursside pärast, sest valitses teadmatus tuleviku ees. Samas tunnistati, et kuna koroonakriisi tõttu pole juba kaks aastat olnud võimalik suuri sündmuseid korraldada, siis inimestel on nüüd omavahel kokku saamist ikkagi väga vaja.
„Isegi kui teises riigis käib sõda, siis selleks, et meie inimestel oleks jõudu abistada ning veel rohkem panustada, on neisse vaja süstida teotahet, motivatsiooni ja inspiratsiooni, et tegutseda.
Toomela ütleb, et selle aasta mai ning juuni olid sündmuste korraldamise poolest hästi intensiivsed, kus piirangute kadudes korraldati tagantjärele ka need sündmused, mis kahe aasta eest ootele pandi. „Kuna paljud meie kliendid on rahvusvahelised ettevõtted, siis sooviti sündmuseid korraldada koos kogu tiimiga, aga et riigiti kehtisid erinevad koroonapiirangud, siis ei tekkinud selle kahe aasta jooksul võimalust kõigil siiski kohtuda.
Juunikuuks oli olukord normaliseerunud kõikjal maailmas ja sai juba vabalt liikuda,“ ütleb Toomela. „Meeskondadel kadus vahepeal ära ühtsustunne ja arusaam, et olen osa millestki suuremast ning me kõik toimetame ühise suurema eesmärgi nimel. See on virtuaalsete koosolekute, kodukontorite ning kahemeetriste vahemaade hind, mida ettevõtted saavad ühisürituste abil leevendada.“
Praegune üritusturunduse turu olukord on hektiline – sündmuseid korraldatakse enamasti väga lühikese ettevalmistusajaga, mis teeb organiseerimise pigem stressirohkeks ning kuna sündmuseid toimub palju ja ettevõtete sündmuste eelarved on koroonakriisist räsitud, siis tuleb tihti otsida alternatiivseid lahendusi, et saaks parima võimaliku variandi.
Toomela ütleb, et paljud ettevõtted soovivad käituda nii nagu vahepeal poleks kontaktsündmustest pausi olnudki. Tegelikult aga on maailm ning inimeste käitumis- ja tarbimisharjumused muutunud ning samamoodi peaks ajaga kaasas käima ka ettevõtetes sündmuste korraldamine.
„See, milline oli sündmus ettevõttes enne kriisi, ei pruugi enam toimida, ja seda tasuks meeles pidada. Enne sündmuse korraldamisega alustamist tasuks oma inimestega suhelda ning välja selgitada, milline sündmuse formaat võiks praeguses kontekstis ettevõttes kõige paremini toimida. See on oluline, et sündmus ei raiskaks niisama ettevõtte ressursse ja rahalisi vahendeid,“ rõhutab Toomela.
Kutsuge oma inimesed kontserti kuulama või mõnele festivalile, kus programm ja muu sündmuseks vajalik on juba ära korraldatud ning ettevõttele jääb vaid organiseerida sündmusele ala, kus kõik oma inimesed saavad koguneda, aega veeta ja jutustada. Sellisel juhul annab teha korraldajatega erinevaid kokkuleppeid kas siis sponsorrahade või piletiostu osas – alati saab välja mõelda lahenduse, mis ka teie eelarvega sobiks,“ julgustab Toomela.
Kui ettevõttel on plaanis teha ööbimisega suvepäevad, siis tasuks mõelda sellele, kas see on päriselt see, mida tiim vajab ja kas plaaniga ikka tullakse kaasa. Kõige olulisem on, et lähtutakse oma töötajatest ja sellest, millised on inimeste praegused soovid, võimalused ja vajadused.
Tänapäeval on nii ägedaid tegevusi, koolitajaid, interaktiivseid lahendusi, kus saab meeskonna panna töö teemadel täiesti teises kontekstis mõtlema
Meeskonna ühtsustunde hoidmiseks võib korraldada näiteks ka ühepäevaseid või pool tööpäeva kestvaid väljasõite. Ilusa ilmaga võib näiteks loodusesse minna ja mängida meeskonnamänge, mis aitavad kaasa omavahelisele läbisaamisele ja koostööle. „Kui eelarve on piiratud, siis seda enam tuleks inimestelt küsida, mida nad tahavad. Mõttetu on kulutada raha ja ressursse üritusele, kuhu inimesed kohale ei tule. Kas teeme midagi linnas või viime seltskonna linnast välja, oleme pool päeva looduses ja siis sõidame tagasi või teeme suvepäevad ööbimisega, kas teeme sündmuse tööpäeva sees või mitte – kõik sellised asjad võiks enne korraldama asumist välja uurida, sest seda suurem on sündmuse õnnestumise protsent,“ soovitab Toomela ja lisab, et programmi kokku panekul tasuks silmas pidada ka seda, et rohkem kui varem soovivad inimesed omavahel suhelda, nii et vaba suhtlemise aega peab ka ajakavasse jääma.
Lülitage end tööasjadest päriselt välja
Toomela sõnul on sündmused hea võimalus tulla tavapärasest töömeeleolust ning argipäevarutiinist välja. Tööjuttu sündmustel ikka räägitakse, kuid need on sellises vabas vormis ja eelkõige lahendustele orienteeritud jutuajamised, mis on pikitud täiesti teistsuguste tegevuste vahele, kui muidu töökeskkonnas ollakse harjunud. „Ega siis ilmaasjata ei öelda, et kõige paremad kokkulepped sõlmitakse saunalaval,“ naerab Triinu.
„Tänapäeval on nii ägedaid tegevusi, koolitajaid, interaktiivseid lahendusi, kus saab meeskonna panna töö teemadel täiesti teises kontekstis mõtlema. Kui panna osalejad veel omavahel kogemusi jagama võib kindel olla, et nii mõnigi liigub sündmuselt koju täiesti uute teadmiste või tähelepanekutega. Näiteks võib arutada, millised on igaühe harjumused, mis aitavad kaasa õnneliku isikliku elu ja eduka tööelu saavutamisele. Ei tasu unustada, et sündmused on lisaks lõbusale ajaveetmisele ka väga hea viis inimestele uute teadmiste andmiseks, mis aitavad parandada nende elukvaliteeti ja tõsta heaolutunnet. See annab väge ja loob rõõmu, et edukalt toimetada nii tööl kui ka isiklikus elus,“ usub Triinu.
Info: https://soulteam.ee/mida-suvel-meeskonnaga-ette-votta/
- Üksikasjad
Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja ja sellest tuleneva suurema ebakindlusega, sest nõudlus tööjõu järele sõltub otseselt ettevõtete käekäigust.
2024. aasta kokkuvõttes tööhõive registriandmete järgi kahanes. Kui erasektoris palgasaajate arv enam endise kiirusega ei kahanenud, siis avalikus sektoris see enam endise kiirusega ei kasvanud. Majanduslanguse tõttu kõige kiirema ja tugevama löögi saanud töötlevas tööstuses, kus hõive kahanes kokku ligi 7%, pööras töötajate arv aasta lõpukuudel majandusaktiivsuse ja ekspordi taastumise toel väikesele kasvule. Siiski kahanes hõive edasi mitmel teisel erasektori tegevusalal, sealhulgas ehituses ja kaubanduses. Avaliku sektori tegevusaladest ei suurenenud palgasaajate arv endise hooga avalikus halduses ja hariduses. Tervishoius seevastu suurenes nõudlus tööjõu järele edasi. Ka teistes Euroopa riikides on viimastel aastatel hõive kasvu toetanud avalik sektor ja teenuste sektor, kuid tööstussektoril on samal ajal läinud kehvemini. Siiski on tööjõu-uuringu andmetel Eesti avaliku sektori hõive osakaal teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmiste seas, isegi kui see on viimastel aastatel kasvanud.
2024. aasta suurem töötute arv võrreldes tunamullusega oli tingitud suures osas aktiivsemast tööotsingust ja vähem töökohtade kadumisest. See näitab ühelt poolt tööturu vastupidavust, aga ka seda, et nõudlus töökäte järele oli liiga nõrk, et luua tööotsijate kasvuga samas tempos uusi töökohti. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti jõudnud kõrgema töötuse tasemega riikide sekka, nii nagu ka mitu meie olulist kaubanduspartnerit: Soome, Rootsi, Leedu ja Läti.
Keskmise palga kasv 2024. aastal esialgu 2023. aastaga võrreldes aeglustus, kuid kiirenes aasta lõpus uuesti. Sellesse panustas mõningal määral palgamaksete ajastamine nii, et palk makstaks välja aasta lõpus enne tulumaksutõusu, kuid see ei selgita palgakasvu kiirenemist täielikult. Enim kiirenes palgakasv erasektoris, kus koos majanduse taastumisega võis töötajate töökoormus veidi suureneda. Töötajate palganõudmisi võis kergitada maksutõusudele eelnev soov kompenseerida ostujõu vähenemist, mille hinnakasv võib kaasa tuua. Samuti on võimalik, et rolli võis mängida vajalike oskustega töötajate nappus, millele viitab see, et palgakasv kiirenes olukorras, kus tööotsijaid on keskmisest rohkem. Palga ostujõud kasvas möödunud aasta jooksul hoogsalt ning ületab praegu isegi oma languseelset tippu. Eesti Panga prognoosi järgi pidurdavad maksutõusud ja kiirem hinnakasv sel aastal majapidamiste ostujõu kasvu ajutiselt – 2026. aastal on taas oodata ostujõu märgatavat paranemist tänu tulumaksuküüru kaotamisele.
Loe edasi:
https://www.eestipank.ee/press/tooturu-ulevaade-ebakindlus-majanduses-kandub-ka-tooturule-15042025
Lehekülg 1 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee