Üksikasjad

Avaldatud: 04 april 2007

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Möödunud aasta lõpuni oli võimalik kogumispensioni II samba osakuid pärida vaid osakutena, alates käesolevast aastast tehakse pensioni II samba osakute pärimisel ka rahalisi väljamakseid. Alates 1. jaanuarist on tehtud väljamakseid 380-le inimesele, keskmine väljamakse suurus on olnud 9 000 EEK.

Pärimise korral võib päritud osakud kanda oma pensionikontole või rahas välja võtta, võimalik on ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas. Samas tasub meeles pidada, et osakute rahas väljavõtmisel peetakse väljamakse summalt kinni tulumaks.

“Inimesed on hakanud päritud pensionifondi osakuid rohkem välja võtma rahas, kuid kindlasti tasuks mõelda ka osakute kandmisele enda pensionikontole ning selle peale, millist kasu need osakud võiksid pärijale tulevikus, pärija pensionieas, tuua,” kommenteeris Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson.

Pärijatel tuleb esitada sobivasse pangakontorisse avaldus päritud osakute rahas väljamaksmiseks või oma pensionikontole kandmiseks ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.

Kohustusliku kogumispensioni fondide kogumaht kasvas esimeses kvartalis 7,4 miljardilt 8,3 miljardi kroonini. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi kasvuga: 2007 - kasv 0,9 miljardit krooni, 2006 – kasv 0,6 miljardit krooni.

Pensioni II sambaga liitunute arv kasvas 2007. aasta esimese kvartaliga 6 081 inimese võrra. Kokku on 31. märtsi seisuga liitunud 525 807 inimest.

Kogumispensioni fondide keskmist tootlust peegeldav EPI indeks tõusis esimese kvartaliga vaid tagasihoidlikud 2,42 punkti, saavutades 147,79 punkti taseme.

Detailne informatsioon kogumispensioni kohta on kättesaadav Pensionikeskuse koduleheküljelt: www.pensionikeskus.ee Kogumispensioniga liitunute üle peab arvestust Eesti Väärtpaberikeskus.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2007

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Ira Songisepp
töötukassa juriidilise osakonna juhataja

•• Olin kaks kuud tööta ja sain töötuskindlustushüvitist, siis leidsin uue töö. Kahjuks ei soovinud tööandja pärast katseaja lõppu minuga töösuhet jätkata. Olen uuesti tööta, kuid olen kuulnud, et töötuskindlustushüvitist ma ei saa, sest pole vahepeal vähemalt 12 kuud töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud.

Teilt ei nõuta töötuskindlustus-hüvitise saamiseks 12 kuu kindlustusstaaži täitumist, kuna läk-site eelmine kord tööle enne teile määratud hüvitise maksmise perioodi lõppu. Hüvitist on võimalik uuesti saada nende päevade eest, mis jäid teil eelmise töötuse eest kasutamata. Näiteks kui teile oli hüvitis määratud 180 päevaks, kuid hüvitist maksti 60 päeva eest, on teil nüüd õigus saada hüvitist veel kuni 120 päeva.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2007

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Liftimehaanik tekitas maja valdaja nõusolekuta ummistunud äravooluava avades majas üleujutuse. Kahjud nõudis kohus välja liftifirmalt. Seoses sellega kohustati kõiki töölisi alla kirjutama paberile, mille kohaselt on töötaja edaspidi sellistel juhtudel kohustatud korvama kõik kahjud täies ulatuses. Kas töötaja peab sellisele paberile alla kirjutama? Kui suures ulatuses saab tööandja kahju kinni kinni pidada?

Kõigepealt peaks tööandja kehtestama korra, mida töötaja peab kirjeldatud olukorras tegema, selle töötajatele üksipulgi selgeks tegema ja allkirja vastu tutvustama. Kui siis töötaja näiteks hooletuse tõttu korda rikub ja tööandjale kahju põhjustab, tuleb see tööandjale hüvitada, kuid üldjuhul mitte üle oma ühe kuu keskmise palga.

Täies ulatuses tuleb kahju hüvitada järgmistel juhtudel:

•• kui kahju on tekitanud töötaja tegevus, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid;
•• kui töötaja oli aruande korras saanud vara või muid väärtusi ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel;
•• kui kahju tekitas ebakaine töötaja;
•• kui kahju on tekitatud materjalide, toodete, tööriistade vms tahtliku hävitamise või rikkumisena;
•• kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega;
•• kui töötaja ja tööandja vahel on seaduslikul alusel sõlmitud täieliku varalise vastutuse leping.

Täieliku varalise vastutuse lepingu võib sõlmida täisealise töötajaga, kes töötab ametikohal või teeb tööd, mis on vahetult seotud talle antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega. Liftimehaanikuga täieliku varalise vastutuse lepingu sõlmimiseks tõenäoliselt alust ei ole.

Teadmata, mis oli allakirjutamiseks antud paberil täpselt kirjas, on seda raske kommenteerida. Kindlasti ei ole töötaja kohustatud sellele alla kirjutama. Tekitatud kahju ei saa töötaja palgast ilma tema kirjaliku nõusolekuta kinni pidada. Töötaja peab teadma, kui suur on kahjusumma, tal peab olema võimalus kontrollida selle põh-jendatust. Seejärel saab ta otsustada, kas ta on kahju tekkimises süüdi, ja annab kirjaliku nõusoleku palgast kinnipidamiseks või keeldub sellest. Kui töötaja nõusolekut ei anna, on töö-andjal õigus nõuda kahju hüvitamist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Töötajale peab iga kuu palgaks jääma vähemalt alampalk, 3600 krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Helen Hinno, CV-Online, turundusjuht

Personalitöötajate hinnangul on töökoha taotlejate seas palju neid, kes kandideerivad huupi, saates CVsid laiali valimatult. Sellise teguviisiga kaotatakse kergesti võimaliku tööandja silmis usaldus.

Olukorras, kus paljudes valdkondades ületab nõudlus töötajate järele pakkumist mitu korda, võiks eeldada, et kuna inimestel on varasemast lihtsam endale sobivat töökohta leida, on huupi kandideerijate hulk vähenenud. Reaalne olukord tundub olevat sootuks teine. Jah, kandideerijate üldarv on küll vähenenud, kuid proportsionaalselt on olukord sama.

Elioni personaliarenduse spetsialisti Maili Tara sõnul on neid viimasel ajal isegi rohkem tekkinud – kõikidest kandideerijatest vähemalt pool või enamgi. Eriti kehtib see Tallinna ja Harjumaa kohta. Maakondade olukord on parem ning huupi kandideerijaid on seal võrreldes arvestatavatega palju vähem, kindlasti alla poole, sageli ka üldse mitte.

TNT personalijuhi Katrin Alujevi sõnul jagunevad huupi kandideerijad sellisteks, kes ei loe kuulutusi üldse läbi ja saadavad oma CV igale poole, ning sellisteks, kes proovivad, et äkki õnnestub senisest oluliselt kõrgemale positsioonile kandideerida.

Tööintervjuule ei tule

Inimesed saadavad valimatult oma CVsid firmadesse, pööramata piisavalt tähelepanu tööpakkumises toodud nõudmistele, tingimustele jne. Tara sõnul ei ole harvad juhud, kus inimene kandideerib ametikohale, mis eeldab valmisolekut vahetustega tööks, kuid vestlusel ütleb, et soovib tööaega kella 8–17. Või kandideerib autojuhiloata inimene kohale, mille esimeseks nõudmiseks on juhiloa olemasolu.

On ka neid, kes on kandideerimise jätnud hoopis kellegi teise hooleks, kes nende CVd siis kõikjale läkitab.

Mõlemad personalitöötajad on viimasel ajal märganud, et eriti on kasvanud selliste kandideerijate hulk, kes pääsevad läbi CVde esmasest valikust, nõustuvad intervjuule tulemisega, aga kokkulepitud ajal kohale ei ilmu, ei teata tulematajätmisest ega vasta ka kontaktmeilidele ja -telefonidele. Samas kandideerivad need inimesed uuesti samasse ettevõttesse järgmisele ametikohale.

Sellise teguviisiga kaotatakse kergesti aga potentsiaalse tööandja silmis usaldus ning tõenäoliselt sinna ettevõttesse neid enam tulevikus vestlusele ei kutsuta.

Miks kandideeritakse huupi, valimatult? Kindlasti on tänu internetile kandideerimine lihtsam kui varem, mil dokumendid tuli postiga saata või suisa ise kohale viia.

Tara arvates ajab sageli ka häda härja kaevu – kui inimene on juba mõnda aega töötu olnud ning edutult konkurssidel osalenud, siis masendusest või meelehärmist hakataksegi lahmima.

Nimed ja näod tuttavad

Sageli ülehinnatakse oma võimeid. Viimastel aastatel kehtib see rohkem noorte puhul, kel on tihti alusetult kõrge enesehinnang.

Tõsi, on ka neid üksikuid, kel hoopis madal enesehinnang, mis segab samuti edukalt konkureerimist. Samas aitavad tööandjad huupi kandideerimisele ka ise kaasa – kuulutused on liiga üldised, ebaselged, mitmeti mõistetavad jne.

Alujev rõhutab, et huupi kandideerimisega on väga lihtne oma võimalusi ettevõttesse tööle saamiseks maha mängida ning edaspidine tööleidmine veelgi raskemaks muuta.

Enamik värbamisega tegelevatest inimestest teab mitmeid nimesid ja nägusid, kes kandideerivad absoluutselt igale ametikohale – nendele kandidaatidele lähevad eitavad kirjad väga kergelt teele. Tööandja eeldab ju ikkagi, et pakutav ametikoht oleks töötajale huvitav ja motiveeriv, kui ta aga valimatult igale ametikohale kandideerib, ei jäta see head muljet.

Loomulikult on ka neid, kes kandideerivad igale ametikohale, sest soovivad just konkreetsesse ettevõttesse tööle saada, aga siis tuleb see avalduses selgelt ka ära märkida. TNT puhul tuleb seda tihti ette logistikavaldkonna üliõpilaste seas, kes on nõus ükskõik milliselt ametikohalt alustama, toob Alujev näite.

Pea meeles

• Valimatult igale poole ning eri ametikohtadele kandideerides ei tee te kahju kellelegi teisele kui iseendale – kaotate usalduse tööandja silmis ning muudate soovitud töö saamise veelgi raskemaks.

• Tööotsimise muudab lihtsamaks ja edukamaks see, kui teate, mida teha tahate, missugune inimene olete, milliste inimestega koostööd teha tahate jne.

• Lugege alati hoolikalt tööpakkumiskuulutus läbi ning võrrelge oma seniseid kogemusi, oskusi jm kuulutuses tooduga. Kui kahtlete, küsige arvamust tuttavatelt, sõpradelt, täpsustage infot ka konkursikorraldajaga.

• Kandideerides olge alati aus, ärge varjake olulist informatsiooni. Kui te oskused ei vasta mõnele kuulutuses toodud nõudmisele või pole see piisaval tasemel (nt keeleoskus), kirjutage sellest kaaskirjas – kui te sellele ametikohale ei sobi, siis ehk on ettevõttes mõni muu, teie profiiliga paremini sobiv amet.

• Varuge kannatust – te saavutate enamiku asju, mida soovite, sageli ainult veidike hiljem, kui seda sooviksite.

Allikad: Maili Tara ja Katrin Alujev