Artiklid
- Üksikasjad
Tõnu Vare
tööinspektsiooni nõunik
Töövaidluskomisjonis nõutakse saamata palka ja lõpparvet - peaaegu kõik esitatud avaldused sisaldavad rahalisi nõudeid (mullu 98%). Kümne aastaga on esitatud kokku ligi 33 000 avaldust.
Avalduste arv on viimaseil aastal vähenenud. Üheks põhjuseks võib olla seadusekuuleka(ma)te tööandjate lisandumine. Tööseadused on läbi aastatepikkust settimist ja ümbertegemist paika loksunud, mängureeglid on selged ja tööandja saab aru, et neist möödavaatamisega kaugele ei jõua. Küllap on suurenenud töötajate teadlikkus seadustest ja mõnigi tüliõun jääb küpsemata.
Ehk mõjub viimase aja vähenemisele (tänavu esimesel poolaastal koguni viiendiku võrra) ka see, et sellest aastast ei lahenda töövaidluskomisjonid enam vaidlusi summas üle 50 000 krooni.
Nõuete spekter on lai ja kirju nagu tööelu ise
Kõige enam nõuavad töötajad ettevõttelt või asutuselt saamata palka, lõpparvet ja töölepingu lõpetamise hüvitist. Need on töötaja jaoks olulised nõuded, see on tema saamata raha, mis on seadustega ette nähtud.
Näiteks mullu oli saamata palga, lõpparve ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõudeid kokku 2268. Varasemaga võrreldes on neid nõudeid vähemaks jäänud.
Teisel kohal ses halvas pingereas on tööraamatu või lõpparve kinnipidamise hüvise nõuded, mille arv on kolmandik (mullu 929) esigrupi omast. Veel vähem on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudeid (663).
Tööandjate nõuded käsitlevad peamiselt töötaja tekitatud materiaalset kahju (mullu 55, tunamullu isegi 71 nõuet).
Enim töövaidlusi on pealinnas - kokku ligi 14 000 avaldust - ja Ida-Virus - 4400. Suhteliselt palju on olnud avaldusi Tartumaal (ligi 3900) ja Saaremaal (üle 2100).
Töövaidluskomisjonid asendavad kohtuid
Seaduste rakendamine toob kaasa eriarvamusi. Kohtus venis vaidluse lahendamine kuude, isegi aastapikkuseks. Seepärast hakati otsima muud seaduslikku võimalust lahendada töövaidlusi lihtsamalt ja kiiremini, kas töökohtutes või töövaidluskomisjonides. Kuna töökohtute loomine oleks eeldanud kogu kohtusüsteemi muutmist, siis langes kaalukauss töövaidluskomisjonide moodustamise kasuks.
Töövaidluskomisjon on olnud ja on ka edaspidi vajalik institutsioon töövaidlusi lahendava organina. Aeg-ajalt on tõstatatud küsimus, kas Eesti riik ei vajaks eraldi töökohtuid. On avaldatud mõtteid, et töövaidluste lahendamine komisjonis võiks pigem toimuda vaidlevate poolte lepitusena. Komisjonide tegevust ei saa aga lõpetada enne, kui asemele ei ole pakkuda midagi paremat.
Töövaidluskomisjoni otsuse peale pöörduvad kohtusse vaid üksikud töötajad. Seega on komisjonid teinud tänuväärset tööd töövaidluste lahendamisel - abi on saanud tuhanded töötajad.
Kümme aastat töövaidluskomisjone
- Eestis on 14 töövaidluskomisjoni, neist Tallinnas ja Harjumaal 3, Ida-Virus ja Tartumaal 2. Need on ka piirkonnad, kus on kõige rohkem töövaidlusi.
- Kokku on esitatud ligi 33 000 avaldust, 95-97% töötajatelt.
- Esitatud avalduste poolest olid tippaastad 1998 ja 1999 enam kui 4000 avaldusega, kõige vähem avaldusi oli 1997 - ligi 2700, viimaseil aastail on neid 3000-3500 vahel.
- Kõige enam nõuavad töötajad ettevõttelt või asutuselt saamata palka, lõpparvet ja töölepingu lõpetamise hüvitist.
- Tööandjate nõuded käsitlevad peamiselt töötaja tekitatud ainelist kahju.
- 2005. a lahendati 2339 avaldust, neist rahuldati täielikult 1187 ja osaliselt 736.
Allikas: tööinspektsioon
- Üksikasjad
Väino Linde
Riigikogu õiguskomisjoni esimees
Miks sätestab seadus, et puhkusetasu tuleb töötajale välja maksta enne puhkuse algust?
Puhkuseseaduse N 24 lg 1 sätestab tööandjale kohustuse töötajale puhkusetasu täies ulatuses väljamaksmiseks hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tegemist on tööandjate jaoks imperatiivse sättega, millest erandi kehtestab ainult sama seaduse N 24 lg 3 (ainult kollektiivlepingus sätestatud tingimustel ja korras).
Olen arvamusel, et selline säte on põhjendatud ja vajalik ühe olulise sotsiaalse garantiina töötajatele. Kuivõrd puhkusele jäädes on sellisel juhul töötajal võimalik kindel olla kõigi oma rahaliste vahendite õigeaegsest laekumisest ning võimaldab isikul seega paremini puhkust planeerida ja kasutada ning oma tegeliku rahalise seisu üle arvestust pidada.
Sellega ei rikuta minu arvates mingil viisil kellegi õigusi ja probleemi kui sellist siinkohal ei näe. Küll aga möönan, et kindlasti on alati neid kergemeelseid, kes võivad end ka puhkuse ajal nii-öelda lõhki kulutada.
Võin lisada, et tööandjale oleks vastupidiselt kõige kasulikum hoopis, kui puhkusetasu saaks töötajale välja maksta hilisemalt (kas või pärast puhkust!) ja väikeste osade kaupa.
- Üksikasjad
Lauri Matsulevitsh
Börsifirmade juhtide palkade avalikustamine võib jääda hirmu taha, et palgainfot kasutavad töötajate ülemeelitamisel ära konkurendid.
Kui praegu avaldavad börsifirmad kõigi juhtkonna ja nõukogu liikmete palkade kogusumma, siis sel aastal kehtima hakanud hea ühingujuhtimise tava sätestab juhtide ja nõukogu liikmete töötasude personaalse avaldamise. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, muud talle makstavad hüvitised ning preemiasüsteem avaldatakse emitendi veebilehel. Samas, kui on esitatud põhjendused, võib hea tava täitmisest loobuda.
Tallinna börsi juhataja Kaidi Ruusalepp meenutas, et kõik ettevõtted, kes hea ühingujuhtimise tava kooskõlastamiseks oma vastuse saatsid, võtsid ka palgateemal sõna ning ühe argumendina toodi välja, et palgainfo detailne avaldamine annab olulist informatsiooni konkurentidele. "Emitendilt ei saa nõuda suuremat läbipaistvust, kui see on tavaks konkreetses majanduskeskkonnas," tähendas Ruusalepp. "Võtmetöötajate ülevõtmispakkumisi tehakse iga päev. Kui on avaldatud võtmetöötajate palganumbrid, on ülevõtmispakkumisi seda lihtsam teha."
Kui viis aastat tagasi olid ärisaladuseks rohkem äriideed, siis praeguses tööjõuturu situatsioonis on börsijuhi sõnul eduka äri aluseks professionaalsed töötajad. "Seetõttu on ärisaladuseks muutunud ka töötajate palgad ja muud hüved ning seda ei saa ettevõtetele ette heita, et nad oma töötajaid igal võimalusel hoiavad."
Eesti Telekom on otsustanud head ühingujuhtimise tava põhimõtteliselt järgida, kuid personaalseid palku siiski ei avalikustata. "Nõukogu, kelle ülesanne on kaitsta ettevõtte huve, ei näinud, et palkade avalikustamisest oleks ettevõttele kasu. Pigem tekib kõmu selle asja ümber," nentis Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik.
"Leian, et ühiskonnas võiks siis olla juba kõikide inimeste palgad avalikud," viitas Männik Rootsile, kus tuludeklaratsioonid on avalikud. "Praegu võtame välja pisikese osa ühiskonnast - börsifirmad - ja nende juhid siis peaksid oma palga avalikustama. Börsifirmasid on ainult käputäis, aga meil on Eestis sadu ja tuhandeid ettevõtteid, sealhulgas väga suuri," lisas ta.
Palgad on konfidentsiaalsed
Meelis Milder
Baltika juhatuse esimees
Ma ei arva, et tasude personaalne avaldamine mingit lisaväärtust tekitab, pigem vastupidi. On ju põhimõtteliselt kõigi töötajate tasud konfidentsiaalsed, miks siis börsiettevõtte juhatuse liikmete puhul peaks toimima teistsugune loogika. Samuti on ettevõtetel erinevad tasustamismeetodid.
Baltika pole veel teinud otsust, kas ta avaldab nõukogu ja juhatuse liikmete tasud personaalselt.
Kui me seda ei tee, siis kindlasti lisame omapoolsed põhjendused.
Börsifirmad ei pea häbenema
Kaidi Ruusalepp
Tallinna börsi juhataja
Ühel konverentsil küsiti riskikapitalistilt, millesse ta ettevõttes investeerib. Ilma pikema mõtlemiseta tuli vastus - inimestesse; ettevõtte juhtkonda.
Tugevat meeskonda tuleb osata hoida. Kui börsiettevõtete juhtidel on korralik palk ja eesmärkide täitmisega seotud kompensatsioonipakett, annab see investoritele nende investeeringu suhtes ainult kindlust juurde. Sellepärast arvan, et börsiettevõtted ei peaks häbenema rääkida, kuidas nad oma võtmetegijaid väärtustavad ja hoiavad.
Juhtimiskulud avaldada koos
Raul Puusepp
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees
Üks asi on potentsiaalsete investorite või aktsionäride huvi ettevõtte juhtimiskulude vastu - ma ei näe probleemi rääkida aktsionäridele, millised on Tallinna Kaubamaja juhtimiskulud. Teine asi on konkurendi huvi konkureeriva ettevõtte palgatasemete vastu. Liiga detailseks minnes annab see informatsiooni, millest ettevõte pole huvitatud. Selles mõttes oleks loogiline avaldada juhtimiskulud koos.
Nõukogu kontrollib
Peeter Kern
Starmani juhatuse esimees
Aktsionäride kontroll juhtkonna palkade üle on olemas läbi nõukogu.
Nõukogu liikmed, kes esindavad aktsionäre, on teadlikud juhtkonna tasustamise tingimustest. Starman ei ole veel personaalsete palgaandmete avaldamise suhtes seisukohta võtnud. Praegu avaldame juhtkonna palgad kogusummana. Ma ei leia, et palkade eraldi väljatoomisest mingit kasu oleks.
- Üksikasjad
Merike Lees
Järjest enam tööandjaid pakub koolilaste vanematele 1. septembril soodustusi või vaba päeva.
Auma Expo annab kõigile põhikooliastmes õppivate laste vanematele 1. septembril vaba päeva. "See on kingitus, seda ei võeta mitte töötaja korralisest puhkusest maha," kinnitas Auma Expo personalijuht Eve Veevel. Vaba päeva pakutakse tänavu kolmandat korda ja seni ei ole Veeveli sõnul veel ükski lapsevanem seda kasutamata jätnud.
Võimalust kooliõpilaste vanematele saada 1. september vabaks pakub ka OÜ Monex. Kuna meie 45liikmelises kollektiivis väga palju kooliealiste vanemaid ei ole, pole me siiani pidanud vajalikuks tarkusepäeva muudmoodi tähistada, nentis Monexi personalijuht Piret Veensalu. See päev loetakse tööaja sisse ja sisuliselt on see tööandja kingitus kooliminejate lapsevanematele
Seda ohtu, et 1. septembril kontor tühjaks jääb ja pole kedagi objektile saata, Veevel ei näe. Praegu on Auma Expos töötavad inimesed veel nii noored, et enamik nende lapsi käib alles lasteaias. Vaba päeva saamine seotud siiski klausliga, et "kui tööd ei ole". Kui on tööd, saab võtta pool päeva vabaks, nii et töö saaks enne tehtud, selgitas Veevel.
OÜ Balti Spoon kinkis tänavu esimesse klassi minejatele ranitsa. "Tahame oma töötajaid säästa murest, kust saada hea ja kvaliteetne koolikott," märkis firma personalijuht Helo Tamme.
Kõigile esimesse klassi minevatele lastele on Balti Spoon varunud erinevad koolikotid: roosakad ja õrnalt helesinised tüdrukutele ning tumedamad poistele. Ühe koti hinnaks kujunes 800 krooni, kuid see-eest peab see kott vastu mitu aastat, kinnitas Tamme.
Siiski umbes pooltes Äripäeva küsitletud ettevõtetes ei pöörata 1. septembrile tähelepanu. Ühed tõid põhjuseks, et töötajad on nii noored, et neil polegi veel lapsi või on need eelkooliealised, teised ettevõtted ei olnud seda teemat tähtsustatud. "Meie töötajad on sellises eas, et nende lapsed on juba suured ja kuna koolis käivaid lapsi on nii vähe, ei ole see teema aktuaalne," ütles ASi Viru Õlu personalijuht Kätlin Vanda.
Seda, miks tööandjal üldse on vaja töötaja lapse kooliminekule tähelepanu pöörata, põhjendas Helo Tamme olukorraga Eesti tööjõuturul, kus kõik tööandjad peavad üha rohkem jõupingutusi tegema ning mõtlema, mida töötajatele pakkuda, et nad konkurendi juurde või välismaale ei läheks.
- Üksikasjad
Ardo Kaljuvee
Eesti ametiühingute keskliit otsustas eelmisel nädalal, et tööandjate keskliiduga üleriigilise alampalga üle peetavatel läbirääkimistel hakatakse nõudma järgmiseks aastaks 4050-kroonist kuupalka. Otsus tuleneb 2001. aastal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud pikaajalisest alampalga tõstmise põhimõtete kokkuleppest, mille kohaselt peaks alampalk järgmisel aastal moodustama 39,5 protsenti ning 2008. aastal 41 protsenti keskmisest brutopalgast. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ületab keskmine palk järgmisel aastal 10 000 krooni piiri. Praegu on alampalk 3000 krooni kuus ehk 17,8 krooni tunnis.
Lehekülg 1551 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee