Artiklid

Kas puhkuse kasutamises tuleb eelnevalt kokku leppida ja kuidas seda teha?

Lugeja küsib: Läksin tööle 07.02.2011, septembris tahtsin kasutada nädalat oma selle aastasest puhkusest ja läksin augusti keskel avaldusega tööandja juurde. Seal selgus, et puhkust ei saa ma mitte mingil tingimusel: mulle ei ole jaanuaris koostatud ja töötajatele teatavaks tehtud 2011 aasta puhkusegraafikusse puhkust planeeritud; olevat kibekiire aeg ja 2 nädalane etteteatamine ebamõistlikult lühike; pealegi ei olevat me töölepingus kokku leppinudki, et puhkust kasutan. Kodus töölepingut lugedes veendusin ise ka, et sellist kokkulepet tõepoolest kirjas pole. Kas ongi nii, et puhkust saavad vaid need kellel on see töölepingus kokku lepitud?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 sätestab andmete loetelu, millest tuleb töötajat enne tööle asumist teavitada. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaselt peab tööandja töötajat teavitama puhkuse kestusest. TLS § 5 sätestatud andmed tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada. Seega ei ole tõene tööandja väide, et puhkust saavad vaid need kellel on sõlmitud vastav kokkulepe ja see kajastatud töölepingus, pigem on tegemist tööandja teavituskohustuse rikkumisega

Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda ning tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Seetõttu oleks mõistlik pöörduda sellekohase sooviga tööandja pole. Kui tööandja ettenähtud tähtaja jooksul ikkagi seni esitamata andmeid ei esita on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada teda rahatrahviga (TLS § 117).

TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest ja seda tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega ning koostab selle kohta puhkuste ajakava. Kuna küsimuse esitaja ei olnud puhkuste ajakava koostamise ja teatavaks tegemise ajal tööle veel asunud, siis sel hetkel ei saanudki tööandja tema puhkust ajakavasse märkida. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna see tähtaeg tuleneb TLS § 69 lõikest 3 ei saa tööandja viidata ebamõistlikult lühikesele etteteatamistähtajale

Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tööandjal keelduda töötaja soovist kasutada puhkust, tööandja on kohustatud töölepingu seaduses ette nähtud puhkust töötajale võimaldama ja puhkusetasu õigeaegselt maksma ning töötajal on õigus puhkusele jääda ja puhkusetasu saada. Puhkusetasu tuleb maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Tööandjal on küll õigus puhkust edasi lükata, kuid üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sel juhul tuleks mõlema poole huve arvestades leida puhkuseks pooli rahuldav aeg.

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne küsimus puudutab lapsehooldusel oleva töötaja koondmaist.

Küsimus

Tööandja soovib koondada töötaja, kelle lapsehooldus puhkus on õige pea lõppemas. Kas koondamisteate võib saata juba 30 päeva enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist? Lisaks, kui inimesel on staaži seitse aastat, kas siis peab hüvitist maksma ühe kuu eest?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Töölepingu seaduse kohaselt ei või tööandja lapsehoolduspuhkusel olevale isikule töölepingut koondamise tõttu üles öelda. Seega saab koondamisteate esitada alles alates esimesest tööpäevast, kui töötaja on lapsehoolduspuhkuselt naasnud.

Seitsmeaastase tööstaažiga töötajale tuleb erakorralisest töölepingu lõpetamisest ette teatada 60 kalendripäeva. Lisaks tuleb tööandjal maksta staažist sõltumata koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja üle viieaastase staaži korral taotleda töötukassast töötajale täiendavat hüvitist.

Toimetas: Tarbija24

Lugeja küsib: Firmas on töötaja lapsehoolduspuhkusel. 1 aasta on juba oldud, kuid avaldus on kirjutatud selliselt, et ta soovib olla lapsehoolduspuhkusel 3 aastat. Kuidas töötajaga tuleks käituda, kui firma soovib oma tegevuse vahepeal lõpetada?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver: Töölepingu seaduse (TLS) paragrahv 92 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või tal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi (nt laste kasvatamine). Kõnealuse paragrahvi teine lõige täpsustab, et seadusandja eeldab tööandja pahatahtlikkust vaadeldava isikute ringi suhtes, sätestades, et kui tööandja ütleb töölepingu üles töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse leping just nimetatud põhjusel ülesöelduks. Tööandja peab suutma tõendada, et ta ütles töölepingu üles seaduses lubatud alusel.

Täiendav kaitse rasedatele ja naistele, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning isikutele, kes kasutavad lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust antakse paragrahvis 93. Töölepingu seaduse § 93 tagab raseda ja väikelast kasvatava isiku kõrgema kaitse seeläbi, et tööandjal ei ole võimalik nende isikutega töölepingut üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud siis, kui koondamiseks on tööandja tegevuse lõppemine või tööandja pankrot juhul, kui pankroti käigus tööandja tegevus otsustatakse lõpetada. Kirjeldatud juhtudel ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist jätkata ning töötaja koondamise välistamine ei anna mingit täiendavat kaitset. Nimetatud sättega siis täpsustatakse, et kõnealuste isikute koondamine on võimalik ainult ettevõtte tegevuse lõppemisel, seega siis ettevõtte likvideerimisel, pankroti ja pankroti raugemise korral.

Seega firma likvideerimise korral on võimalik kõigi töötajate koondamine, kui likvideerimist ei toimu, siis koondada lapsehoolduspuhkusel viibijat ei saa. Koondamisel tuleb loomulikult lähtuda töölepingu seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegadest ja maksta ettenähtud hüvitis.

Veelgi enam: kas urgitsemine töötaja eluplaanides töökorralduslikul eesmärgil õigustab end?

Pikalt ja teravalt päevakorras seisnud teema, kas ja kui palju on töötaja pereplaneerimise otsused tööandja asi, on elu edenedes ruumi teinud tublide eesti tööinimeste teistele ettevõtmistele – õppimine, erakonda kuulumine, kodanikuühendustes osalemine.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordsel küsijal oli probleem tööandjaga, kes viivitas üsna pikalt palga väljamaksmisega.

Küsimus

Minu kokkulepitud palgapäev on 20. kuupäev, aga tihti laekub raha nädal-kaks hiljem. Samuti pole alati arvel täissummat nagu peaks. Mida sellises olukorras teha? Kas võin töötegemisest keelduda kuni mulle palk välja makstakse?

Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava:

Kui teil on kehtiv tööleping, siis on nii teil kui tööandjal lepingust tulenevad vastastikused kohustused. Kui üks pooltest oma kohustusi ei täida ja rikub lepingut oluliselt, siis võib teine pool oma kohustuste täitmisest keelduda. Seda siis seniks, kuni teine lepingupool oma kohustuse täidab või andnud selleks kinnituse/tagatise. Vastav säte on kirjas võlaõigusseaduse paragrahvis 111.

Seega on teie hinnata, kas tööandja rikub lepingut oluliselt ning otsustada töö tegemisest keeldumise üle ajaks, kuni tööandja on töötasu teile üle kandnud. Kui otsustate töö tegemisest keelduda, peate sellest tööandjale kirjalikult teada andma.

Toimetas: Tarbija24