Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2011

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Kogu Euroopas on 18−24aastastel 50% suurem tõenäosus sattuda tööõnnetusse kui vanematel töötajatel. Samuti on noortel suurem tõenäosus haigestuda kutsehaigustesse.
Tööõnnetusi ja haigestumisi kutsehaigustesse põhjustavad uus töökoht ja tööülesanded, oskamatus ja kogenematus pöörata tähelepanu ohtudele, millega nad töö juures kokku puutuvad. Noored ei ole teatud tööde tegemiseks füüsiliselt või vaimselt küpsed, omavad vähem oskusi, puudub väljaõpe või väljaõppel omatud ohtlikud töövõtted vanemate kaastöötajate eeskujust. Tihtipeale ei ole noorele selgitatud tööle tulles tema kohustusi, õigusi ja vastutust töötajana. Noored ei tea kellelt saavad abi töö juures kujunenud probleemide lahendamiseks.

Levinumad noori ohustavad riskid on järgmised:
• ehituses - kukkumine kõrgusest, varingud, elektrilöögi oht, kemikaalid jne;
• transpordis – vigastused transportvahenditelt, sundasendid;
• tööstuses - vigastused masinatelt ja seadmetelt;
• põllumajanduses – vigastused masinatelt, seadmetelt, raskust käsitsi teisaldamine, vigastused loomade ettearvamatust käitumisest.

Võib juhtuda, et tööandjad unustavad arvestada noorte töötajate tundlikkusega, tagades küll väljaõppe, juhendamise ja vajalikud kaitsevahendid, kuid annavad neile tööülesandeid, mis ei ole noortele jõukohased. Väljaõpe ei ole küllaldane. Vanemad töötajad on andnud halba eeskuju, kui tööülesannete täitmisel ise rikuvad tööohutus-nõudeid. Peale teoreetiliste teadmiste omandamist õpetab kõige paremini noort töötajat töö vilunud kohusetundliku töötaja juhendamisel.

Noortele töötajatele on abimaterjale töötervishoiu ja tööohutusalase teabe saamiseks Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee – Töötervishoiu ja Tööohutuse korraldus ettevõttes – Noored töötajad.
Samuti on kodulehel Eesti vabariigis kehtivad õigusaktid, kus on noorte õigused ja kohustused: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud. Alaealisele lubatud kerged tööd.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordset küsijat huvitas, kas osalise tööajaga töö puhul on võimalik saada tasustatud õppepuhkust.

Küsimus

Kas tööandja peab hüvitama kümme päeva õppepuhkusel viibivale töötajale töötasu puudutud päevade eest, kui töötaja töötab osalise tööajaga, näiteks 2,5 tundi päevas?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Täiskasvanute koolituse seadus rakendub töötajatele erisusteta kokkulepitud tööajast.

Selle järgi antakse töötajale koolitusel osalemiseks koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Samuti on seaduses kirjas, et tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.

Lisaks saab tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäär.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2011

• Tööinspektsioon
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

1.septembril täitub 15 aastat töövaidluskomisjonide tegevusest Eestis. Selle aja jooksul on nad menetlenud rohkem kui 56 000 avaldust.
„Alati on esikohal olnud rahalised nõuded: saamata palk, puhkuserahad, lõpparve jms. Neid on 80-85 protsenti üldistest nõuetest,” märkis Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja. Teisel kohal on praegu töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded ehk siis juhtumid, kus töötaja või tööandja pole nõus, mis põhjusel teine pool ära läheb. Nende arv kasvas pärast uue töölepingu seaduse kehtima hakkamist 2009. aastal.

„Töövaidluse korral pöördutakse pigem töövaidluskomisjoni kui kohtusse,” kinnitas Siitam. „Töövaidluskomisjonis lahendatakse vaidlus kiiremini ja lihtsamate reeglitega kui kohtus. Kindlasti on üheks põhjuseks ka see, et vaidluse lahendamine on tasuta. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine on kohustuslik nagu ka kohtuotsuse puhul. Mõnes mõttes ongi see nagu tasuta kohus.”

Töövaidluskomisjoni istungil on kohtunike asemel riigi esindajana komisjoni juhataja, pluss töötajate ja tööandjate esindaja. Kolmekesi kuulavad nad istungil ära mõlemad vaidlevad pooled ja teevad otsuse. Kui lahendiga nõus ei ole, siis saab selle vaidlustada kohtus.

Kõige rohkem töövaidlusasju oli 2009.aastal − tervelt 7290. „Masu ajal nõuti tagantjärele ka 50 krooni saamata jäänud töötasu. Inimesed otsisid veel viimseni võimalust raha saada,” kommenteeris Siitam. Võrdluseks: 2008. aastal oli töövaidlusasju 4660 ning 2010. aastal 5085.

Praegu tegutseb Eestis 12 töövaidluskomisjoni, mis lahendavad töösuhtest tulenevaid töövaidlusi. Eesti oli esimesi postsotsialistlikke riike, kus hakati töövaidlusi lahendama väljaspool kohut. Tänapäeval lahendatakse töövaidlusi kohtuväliselt paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal, Portugalis, Belgias jm.

„Rahaliste nõuete maksimaalsuuruseks on 10 000 eurot ja neid lahendame pidevalt. Sellise kuutöötasuga töölepingut küll ei mäleta, suurimad töötasud on ulatunud 2000-3000 euroni,” ütles töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane. „Töötaja suhtes kõige ebaõiglasemaks käitumiseks on ilma põhjuseta ja päevapealt vallandamine, selliseid vaidlusi tuleb ette iga päev. Ajaloost mäletan, kuidas töötajad peksti läbi töölepingu lõpetamise kokkulepetele alla kirjutamast keeldumise tõttu, aga see oli tõesti väga ammu.
Absurdsetest nõuetest mäletan, et üks töötaja palus kohustada tööandjat käituma tema suhtes viisakalt ning me jätsime selle nõude rahuldamata. Põhjuseks oli, et komisjon ei tuvastanud, et tööandja oleks töötaja suhtes üldse halvasti käitunud.”

Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist

Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2011

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud taas mitu juhtumit seoses ettevõtetega, kus tegevus üleöö lakkab ja töötajad iseenda hooleks jäetakse. Tööinspektor ja jurist Neenu Pavel selgitab, kuidas töötaja sel puhul käituma peaks.

«Keegi meist ei taha hommikul tööle minnes leida enese eest suletud ust ja töövahenditest tühjaks veetud tööruume ning tõdeda, et tegemist pole kurikaelte rünnakuga, vaid tööandja on asunud lihtsalt jõuliselt firma tegevust lõpetama, ümber kujundama või on ettevõtte kui majandusüksuse uuele omanikule maha müünud,» rääkis Pavel.

Tema hinnangul on pea kõigi selliste ettevõtete puhul ühiseks jooneks esmalt tekkinud palgavõlgnevused, siis juba töötajate ees salatsemine, hämamine, seejärel kontaktidest hoidumine. Asjaolu, et halvas majandusseisus ei käitu tööandja kui töösuhte tugevam pool väärikalt ega lõpeta töötajatega töölepinguid seaduses toodud alusel ega viisil, räägib juristi sõnul olematust ettevõtluskultuurist.

«Mõnikord väidavad ettevõtte omanikud, et aktsiate ostust-müügist ei pea nad ju ometi töötajaid informeerima, sest see on ärihuvidest ajendatud tehing. Kuid väikefirmades on tavaliselt omanik, juhatuse liige ja tegevjuht ühes isikus. Vahelüli nende ning töötajate vahel aga puudub,» selgitas tööinspektor.

Töölepingu seadus paneb nii ettevõtte omandajale kui üleandjale kohustuse hiljemalt üks kuu enne üleminekut töötajatele kirjalikult teatada ülemineku kuupäev ja põhjused, selle õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele ja nende suhtes kavandatavad sammud. Töösuhetes tuleb lisaks töölepingu seaduse sätetele juhinduda ka mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest.

Mida peaks töötaja ette võtma?

Esmalt tuleks tööandjaga ühendust võtta e-kirja teel, helistades, või kontorisse minnes. Kui kontor asub kusagil mujal, tuleks teatada, et ollakse töö tegemiseks valmis ning nõuda, et tööandja annaks tööd kokkulepitud tingimustel või teataks, mis toimuma hakkab.

Töötaja peab olema töö jätkumist nõudes aktiivne. Paraku võib juhtuda, et tööandjaga ei saa enam kuidagi ühendust või annab viimane suuliselt teada, et töösuhe on lõppenud ja otsige endale uus koht. Töölepingu suuline ülesütlemine ei oma aga juriidilist tähendust.

Kui töötaja on omalt poolt teinud kõik selguse saamiseks ja töösuhte jätkamiseks, kuid see on jäänud tulemusteta - tööd ei anta, koondamisteadet samuti mitte - on tal endal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2).

Põhjenduseks saab tuua, et töötajat ei ole kindlustatud kokkulepitud tööga. Sageli on töötajal ka saamata jäänud viimane töötasu, tööta istutud aja eest ei ole makstud keskmist tasu - see on aga täiendav tööandjapoolne kohustuse rikkumine.

Ülesütlemisavaldus tuleb vormistada kirjalikult taasesitatavana, mis tähendab, et seda võib saata ka tavalise e-kirjana. Kui otsustatakse tähtkirja kasuks, siis tuleks see saata tööandja juriidilisel aadressil. Erakorralisel ülesütlemisel ei eelda seadus pikemat etteteatamist.

Töölepingu lõppemise kuupäev tuleb avalduses märkida arvestusega, et tööandjal oleks mõistlik võimalus avaldus kätte saada. Endale tuleks jätta avaldusest igal juhul koopia ja mõelda, kuidas hiljem saaks tõendada avalduse esitamist - e-kiri välja printida, postikviitung alles hoida jms.

Musta stsenaariumi korral tööandja tavaliselt ei reageerigi töötaja avaldusele: ei kanna üle lõpparvet, ei väljasta vormi Tööandja tõend kindlustatule. Kuid selleks, et töötaja saaks end töötukassas arvele võtta, tuleb tõendada, millal ja mis alusel on töösuhe lõppenud.

Töölepingu ülesütlemise jõustumine ei nõua teise poole nõusolekut või heakskiitu, avalduses märgitud kuupäeval ja alusel töösuhe lõpeb. Nüüd on töötajal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole ja nõuda, et kuna töösuhe on lõppenud töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega, mõistetaks tema kasuks välja lõpparve ja hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu. Vaidlusorgani otsusega on võimalik ka töötukassas tõendada töösuhte lõppemist.

Mida peab tegema mustalt töötanud isik?

Paveli sõnul on kirjaliku töölepingu sõlmimine ja maksude deklareerimine tööandja kohustus ning töötajal on õigus nõuda kirjaliku lepingu esitamist. «Ütleksin siiski, et nii, nagu tangot tantsitakse kahekesi, ollakse ka mustas töösuhtes kahekesi ehk tööandja ja töötaja eiravad koos seadust,» nentis ta.

Õnneks loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tegema tööd, mida tavaliselt tehakse tasu eest. Vaatamata kirjaliku töölepingu puudumisele, tuleks ka temal toimida ülaltoodud skeemi kohaselt ja lõpuks esitada tööandjale töösuhte ülesütlemise avaldus kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul, vaatamata sellele, et endal kirjalik tööleping puudub.

Kui seejärel pöördutakse töövaidlusorganisse, siis on töötajal esimeseks nõudeks, et vaidlusorgan tunnistaks töösuhte olemasolu töötaja ja tööandja vahel alates tegelikust tööleasumisest, mida loomulikult tuleb ka tõendada. Järgnevalt tuleks panna kirja oma rahalised nõuded.

Toimetas: Sirje Niitra