Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2008

• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Põhja­li­kud elu­loo­kir­jel­du­sed ri­pu­vad ju­ba ka va­baa­ja- ja mee­le­-la­hu­tus­kesk­kon­nas.

Tö­öot­si­jad ei loo­da enam üks­nes töö­va­hen­dus­por­taa­li­des­se saa­de­tud elu­loo­kir­jel­dus­te­le, vaid pos­ti­ta­vad oma soo­vi in­ter­ne­tis kesk­kon­da, mis on tö­öand­ja­le võima­li­kult lä­he­dal.

Ilm­selt üks hin­na­tu­maid omasuguste seas on per­so­na­litöö­ta­ja­te eria­la­list, mi­da mo­de­ree­rib per­so­na­litöö aren­da­mi­se ühing Pa­re. Kui võrrel­da sealt vii­ma­sel kol­mel kuul lä­bi käi­nud tö­öot­si­mis­tea­de­te hul­ka teis­te eria­la­lis­ti­de oma­ga, lan­geb kaa­lu­kauss sel­gelt esi­me­se poo­le­le, näi­tab vaat­lus. Pa­re te­gev­ju­hi ko­hu­set­äit­ja Pi­ret Puss rõhu­tab, et nende mei­li­list on siis­ki eri-ala­se in­fo va­hen­da­mi­se ka­nal ja töö­ta­jaid ot­si­vad per­so­na­lis­pet­sia­lis­tid ik­ka sel­leks loo­dud töö­va­hen­dus­kesk­kon­da­dest. “Po­le põhjust kar­ta, et hea töö­ta­ja sealt sil­ma ei pais­ta või et neid külas­ta­tak­se vaid pis­te­li­selt. Per­so­na­litöö­ta­jad hoia­vad töö­va­hen­dus­por­taa­li­del va­ja­du­sel jooks­valt sil­ma peal,” ütleb ta.

Soovitan töötajat!

Ka per­so­na­litöö­ta­jad ise ka­su­ta­vad nii eria­la­lis­ti kui ka kit­salt Pa­re liik­me­te­le mõel­dud si­se­vee­bi sel­leks, et tea­da an­da soo­vist lei­da puu­du­v töö­ta­ja või tut­vus­ta­da hea kva­li­fi­kat­sioo­ni­ga, kuid töö­tu­rul olu­de sun­nil va­baks jää­nud ini­mest. Kuu al­gu­ses li­sas mei­li­lis­ti tea­te ka mit­mes et­te-võttes per­so­na­li­juh­ti­mi­se tee­nust pak­kuv Dual­team. Fir­ma juht Kai­re Soo­vik pa­lub en­da­ga ühen­dust võtta tö­öand­ja­tel, kel on pak­ku­da tööd tipp­ju­hi­le, joo­nes­ta­ja­le, büroo­ju­hi­le.

“Per­so­na­litöö­ta­ja­te ne­ti­kesk­kond on­gi sel­leks, et ka tao­list in­fot va­he­ta­da. Seal aval­da­tak­se eelkõige need töö­tu­rul va­ba­ne­nud töö­ta­jad, kel­le pä­de­vu­se eest jul­geb ame­ti­ko­ha­le soo­vi­ta­ja ka vas­tu­ta­da,” ütleb Soo­vik. “Igap­äe­va­sel­t ­ka­su­tan ka per­so­na­liot­sin­gu­por­taa­le. Isik­li­kult mi­nul po­le küll ae­ga aja­vii­te­por­taa­li­dest töö­ta­jaid ot­si­da või neid seal pak­ku­da.”

Üksi­kuid tö­öot­si­mis­tea­teid tu­leb aeg-ajalt ka raa­ma­tu­pi­da­mis- ja mak­suin­fo­por­taa­li www.RMP.ee, mi­da tea­ta­vas­ti loeb ena­mik Ees­ti raa­ma­tu­pi­da­jaid. Eral­di töö­kuu­lu­tus­te nur­ga­kest seal po­le, sest por­taa­li ju­hi Triin Ome­li sõnul po­le sel­leks het­kel va­ja­dust. Küll sa­tub te­ma sõnul por­taa­li foo­ru­mis­se pos­ti­tu­si, mil­les peaas­ja­li­kult al­ga­jad raa­ma­tu­pi­da­jad küsi­vad nõu, kui­das ja kust töö­koh­ta lei­da, mil­lest alus­ta­da. Sel­lest areneb väl­ja teis­te­le­gi hu­vi­tav vest­lus.

Tar­tu üli­koo­li ha­ri­dus­tea­dus­kon­na õpe­ta­ja­koo­li­tu­se pro­jek­ti­juht ja tu­le­vas­te õpe­ta­ja­te lis­ti oma­nik Alo Lõoke ütleb, et se­ni, ku­ni töö­kuu­lu­tu­si po­le pal­ju ning need on tõepoo­lest as­ja­li­kud, po­le ena­mi­kul lis­ti­liik­me­tel nen­de vas­tu mi­da­gi.

Vas­tu­pi­di, tu­le­vas­te õpe­ta­ja­te suht­lus­kesk­kon­nast on saa­nud hea pe­da­goo­gi oma ri­da­des­se nii mõni­gi kool, va­ja­li­ku töö­ko­ha nii mõni­gi tu­deng, rää­ki­ma­ta ela­mis­pin­na­mu­re­dest, mis on lis­ti­liik­me­te abil la­hen­da­tud. Vii­ma­se aja po­si­tiiv­sei­ma näi­te­na mee­nu­tab Lõoke juh­tu­mit, kus üks kool sai nen­de lis­ti kau­du en­da­le mõne tun­ni jook­sul kuus va­ja­lik­ku asen­dusõpe­ta­jat.

Kasutamata võimalus

“E­nim töö­koh­ta­de pak­ku­mi­si olen ko­ha­nud TÜ suu­res in­fo­lis­tis, aga see on siis üli­koo­li en­da eri­ne­va­te­le ame­ti­koh­ta­de­le,” ütleb mit­meid lis­te mo­de­ree­riv Lõoke. “Hea moo­dus on kuu­lu­tus­te sät­ti­mi­ne n-ö kuu­kir­ja­des­se, mil­les see ei häi­ri. Näib, et te­ge­li­kult po­le veel õpi­tud ära õige­te sihtrühma­de­ni jõud­mist. Eria­la­lis­ti­de kau­du võiks ise­gi roh­kem va­ja­lik­ku töö­va­hen­dust ol­la, il­ma et see re­gu­laar­set tö­ö-e­lu ja lis­tiõhus­tik­ku hal­vaks.”

Tö­öot­si­mi­se ja -pak­ku­mi­se tea­teid jõuab ka selt­si­de, ühin­gu­te, rühmi­tus­te, era­kon­da­de, kor­po­rat­sioo­ni­de si­se­lis­ti­des­se. Mees­kor­po­rat­sioon Re­ve­lia on üri­ta­nud oma lis­ti n-ö puh­ta­na hoi­da ehk väl­ti­da ot­se­selt kor­po­rat­sioo­ni elu ja/või tei­si lu­ge­jaid mit­te­puu­du­ta­va­te kir­ja­de pos­ti­ta­mist, ütleb 66-liik­me­li­se kin­ni­se lis­ti oma­nik ja mo­de­raa­tor Ind­rek Toom. Mis aga ei tä­hen­da, et kor­po­ran­di püha ko­hus­tust kam­raa­di hä­das ai­da­ta ja toe­ta­da ei täi­de­taks. “Se­da võin küll jul­gelt väi­ta, et igas kor­po­rat­sioo­nis (ka eri kor­po­rat­sioo­ni­de va­hel) on sõprus­si­de­me­te kau­du lei­tud vä­ga pal­ju töö­koh­ti-töö­ta­jaid – isik­lik tut­vus ja usal­dus on vä­ga täht­sad,” nen­tis Toom. “Vest­lus­te, mei­li­de ja te­le­fo­nikõne­de kau­du lii­gub sel tee­mal vä­ga pal­ju in­fot. Ise­gi olen nii kaks töö­koh­ta leid­nud ja nüüd ka kaks töö­ta­jat.”

Kommentaar

Andres Junkur
CV-Online Estonia OÜ ärijuht

Kindlasti ei asenda temaatilised listid kunagi töövahendusportaale. Näiteks CV-Online’i andmebaasis kasvas Eesti tööotsijate hulk tänavu üheksa kuuga 18 protsenti. Temaatilise listi kaudu töö otsimine on pigem lisavõimaluseks tööportaalidele või personali sihtotsingule keskendunud teenusepakkujatele. Olukorras, kus tööotsijate ja töötute arv kasvab ning tööandjate nõudlus uute töötajate järele väheneb, suureneb ka tuttavate kaudu leitud töökohtade hulk. Samal ajal on ainuüksi listi saadetule lootma jäämine väga lühinägelik. E-kirjade hulk kasvab pidevalt ning on suur tõenäosus, et listi saadetud töösoov võib jääda tähelepanuta või mattuda vanade kirjade alla. Kindlasti aga ei toimi listid oskustöölise või mõne lihtsama töö tegija koha leidmisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Aidi Kallavus
KPMG Baltics ASi maksunõustaja

Üha enam Soome ettevõtteid kasutab Eesti tööjõudu ning meie töötajad omakorda loodavad sissetulekuid põhjanaabrite juures suurendada.

Suuremate sissetulekute lootmise tuhinas unustatakse tihti aga see, et välismaal töötades maksustatakse palk ka välisriigi maksudega, mis võivad kujuneda Eesti omadest kõrgemaks.

Reeglina maksustatakse Eesti töötaja palk tulumaksuga Soomes siis, kui seal viibitakse enam kui 183 päeva järjestikuse 12 kuu jooksul. Alates 2007. aastast viis Soome sisse regulatsiooni, mille kohaselt tuleb palgalt tulumaksu tasuda Soomes esimesest töötamise päevast alates, kui töötaja töötab Soomes sealse äriühingu juhtimise ja kontrolli all. Samuti kehtib see olukorras, kus Eesti tööandjal on pideva Soomes teenuste osutamise või kaupade müügi tulemusena tekkinud püsiv tegevuskoht, mille kaudu töötajale palka makstakse.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4105/arv_kolumn_410501.html (originaalartikli nupust )

Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Seaduse järgi on bakalaureusekraadi kaitsmiseks ette nähtud 42 kalendripäeva õppepuhkust. Kas kooli lõpetamiseks antava õppepuhkuse tasustamine on kuidagi seotud sessi ajal juba kasutatud õppepuhkuse kalendripäevade arvu ja selle eest saadud tasuga?

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se alu­sel an­tak­se õppe­puh­kust nei­le ba­ka­lau­reu­sek­raa­di oman­da­ja­te­le, kes on õppi­nud osa­koor­mu­se­ga või eks­ter­ni­na. En­ne 2003/04. õppeaas­tat kõrg­koo­li as­tu­nud üliõpi­la­sed saa­vad õppe­puh­kust ju­hul, kui nad õppi­sid kaugõppes. Ta­se­me­koo­li­tu­se­ga seo­tud õppe­puh­ku­se ajaks säi­li­ta­tak­se kesk­mi­ne palk kümneks päe­vaks õppeaas­tas, ülejää­nud õppe­puh­ku­se, sh li­saõppe­puh­ku­se päe­va­deks säi­li­ta­tak­se töö­ta­su vä­he­malt keh­ti­va mii­ni­mum­pal­ga (tä­na­vu 4350 kroo­ni kuus või 27 kroo­ni tun­nis) ula­tu­ses. Kui küsi­ja on sel õppe-aas­tal ju­ba oma kümnep­äe­va­se kesk­mi­se pal­ga­ga puh­ku­seo­sa ära ka­su­ta­nud, saab ta 42-päe­va­se täien­da­va õppe­puh­ku­se ajal ta­su pal­ga alammää­ra ula­tu­ses.

•• Kas riigisisese töölähetuse päevaraha on riiklikul pühal 80 krooni nagu ikka või makstakse topelt, s.t 160 krooni päevas?

Ka­he­kord­selt maks­tak­se ai­nult rii­gipühal teh­tud töö eest, se­da ka lä­he­tu­se ajal. Päe­va­ra­ha ei ole töö­ta­su, se­da ei suu­ren­da­ta. Nii jääb Ees­ti pii­res päe­va­ra­ha suu­ru­seks riik­li­kul pühal ik­ka 50–80 kroo­ni.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 Oktoober 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Raimo Poom

Praegused ametnikud justiitsministri plaani täitumisel suurt midagi ei kaotaks.

Justiitsminister Rein Lang esitles eile ministeeriumis valminud avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Juhul kui tema eelnõu läbi läheb, võiksid end ametnikuks nimetada praeguse 26 000 riigipalgalise asemel vaid umbes 16 000.

Sama moodi kaotataks suur hulk ametnikele ettenähtud hüvesid, nagu täiendav puhkus, õppelaenu kustutamine riigi poolt ning praegu kehtivad kosmilised koondamishüvitised.

Oma eelnõu tutvustades pidi Lang Päevalehele siiski möönma, et reformi hammas ei hakkaks mitmes punktis praegu ametis olevate ametnike peale. Neile jääksid seaduses kehtivad soodustused, näiteks täiendav puhkus ning eriarvestusega pension, ikkagi kehtima. Kui seda siiski muudetaks, läheksid Langi arvates ametnikud kohe riigi vastu kohtusse.“95-protsendise tõenäosusega on meil siis kolme kuu pärast kohtuasi kaelas. Riigikohus kuulutaks sellise seadusemuudatuse põhiseadusega vastuolus olevaks,” tunnistas Lang.

See tähendab, et täielikult käiksid uue seaduse alla vaid need ametnikud, kes võetakse tööle pärast selle jõustumist.

Lang arvas eile optimistlikult, et üleminekuperiood, mille järel uus seadus hakkaks kehtima kõigile ametnikele, kestaks siiski vaid mõned aastad. “Põhimõtteliselt kuus-seitse aastat kindlasti,” arvas ta.

Ametnike arvu vähenemine tuleneks seaduseelnõu järgi sellest, et praegused ministeeriumites ja riigiasutustes töötavad tehnilised töötajad, nagu raamatupidajad, personalispetsialistid ning pressiesindajad, poleks edaspidi enam ametnikud, vaid lihtsalt töölepinguga riigitöölised. Kuid ametnikud, kellelt tulevase seaduse alusel see austav nimetus ära võetakse, säilitaksid samuti oma praegused hüved.

Päevaleht juhtis tähelepanu

Justiitsminister möönis ääri-veeri, et selline reform võib tähendada, et mõnes kohas tuleb riigitöötajad tulevikus ametnikeks nimetada. See tuleneb praeguse ametnike süsteemi täielikust läbipaistmatusest, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Päevaleht.

Siiski teeks kava kohe lõpu mitmele avalikkuses palju pahameelt esile kutsunud kombele, nagu näiteks paljude lisapalkade maksmisele. Lang ütles Päevalehele, et selle järgi kaoksid kohe igasugused lisapalgad. “Ametnik saaks palka üks kord kuus. Ma ühinen täiesti sellega, et praegu saabki kuskilt veebist vaadata, et alatasustatud ametnik saab 13 000 krooni kuus. Tegelikult saab ta seda palka näiteks 15 kuud aastas. Seega on number hoopis teine ja siin käib mingisugune häma,” tunnistas Lang süsteemi vigasust.

Osapoolte vaated eelnõule erinevad

•• Kuna Rein Langi juhitav jus­tiitsministeerium valmistas uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu ette isekeskis, paistis selle avalik esitlemine üllatavat nii koalitsioonierakondi kui ka sotsiaalpartnereid.

•• Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles eile, et uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga väljatulekuks oli viimane aeg, kuna tegevusetus selles valdkonnas on kestnud liiga kaua. “Tervitan justiitsmi­nistri initsiatiivi ja loodan, et see lahendab tõepoolest kõik ametnike arvu, palga ja soodustustega seotud probleemid, nagu Rein Lang seda on lubanud,” sõnas Laar.

•• Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga oli aga krii­tiline eelnõu ettevalmistamise protsessi suhtes.

•• “Aasta tagasi paluti nimetada oma esindajad eelnõu välja töötama, kuid neid pole kordagi selle juurde kutsutud,” kommenteeris Taliga eile avaldatud plaani sündi.