Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Seoses suure huviga üleriigilise infotelefoni vastu suurendab Tööinspektsioon vastajate arvu kahekordselt. Käesoleva aasta jaanuarist töötavale infotelefonile on seni vastanud üheaegselt kaks juristi, alates tänasest on vastajate arv neli. Uuenduse eesmärgiks on suurendada töösuhteid puudutava info kättesaadavust nii töötajate kui ka tööandjate hulgas.

Tööinspektsiooni numbril 640 6000 vastab jurist kõigil tööpäevadel tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele. Vastuse saab töölepingut, töö- ja puhkeaega, palka, puhkuseid ja töökeskkonda, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele. Telefonile vastavad graafiku alusel kõik Tööinspektsiooni kakskümmend tööinspektor-juristi üle Eesti.
Võrreldes aasta algusega on kõnede arv üleriigilisele infotelefonile kasvanud ligikaudu kaks korda. Kui märtsis tehti infotelefonile 5045 kõnet, siis augustikuus oli kõnesid 10 693, millest jõuti vastata 1374-le. Viimaste kuude statistika näitab, et infotelefoni tööajal tehti augustis keskmiselt 127, juulis 62 ning juunis 107 kõnet tunnis. Võrreldes aasta algusega on kõnede arv infotelefonile kasvanud kaks korda.
Küsimusi laekub infotelefonile väga erinevatel töösuhteid puudutavatel teemadel, enamlevinud probleemid on:

* lisatasu maksmine ületunnitöö ja puhkepäeval töötamise korral;
* töölepingu lõpetamine ajal, mil töötaja viibib haiguslehel;
* töölepingu lõpetamine omavoliliselt töölt lahkunud töötajaga;
* konkurentsikeelu sätestamine töölepinguga;
* töötaja tööajanormi korrigeerimine, kui töötatakse tööaja summeeritud arvestusega ja töötaja on olnud haiguslehel/puhkusel;
* töötaja keeldumine ületundidega/puhkepäeval töötamisest;
* puhkuse kasutamine vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust.

Tööinspektsiooni kodulehel on olemas ka küsimuste-vastuste rubriik, kust leiab vastused enamlevinumatele küsimustele.
Infotelefonis ei anta vastuseid töösuhetes tekkinud lahkarvamuste lahendamiseks. Keerulisemate küsimuste korral ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav registreerida ennast kohaliku inspektsiooni juristi vastuvõtule.
Infotelefon töötab igal tööpäeval kell 10-14.


Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
+372 5190 4030

www.ti.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 31 juuli 2008

• Põhjarannik

Kavandatava sooduspensionide reformi käigus kaob tulevikus kaevandustes tööle asuvatel meestel võimalus teistest varem pensionile minna.

Võimalus teistest töölkäijatest kümme aastat varem pensionile minna on aastakümneid olnud üheks tugevaks magnetiks, mis mehi maa-alustesse kaevandustesse tööle on tõmmanud. Praegu sotsiaalministeeriumis ettevalmistatava reformi kohaselt on pika üleminekuperioodi jooksul kavas sooduspensionid ära kaotada. Praeguse seisuga väljatöötatud üleminekureeglid näevad ette, et isikutele, kes on töötanud vähemalt kaks aastat sooduspensionile õigust andval kutsealal, jäävad praegused pensionid kehtima ka edaspidi. Uutele tööleasujatele aga õigust sooduspensionile ei teki.

Kaevandused jäävad meestest tühjaks

"See on täitsa lõpp. Kui see asi ära tehakse, ei tule enam keegi kaevandustesse tööle. See on fakt," väidab kaevurite ametiühingujuht Maido Agur, kelle sõnul on just võimalus 53aastaselt pensionile minna paljudele meestele üks peamisi põhjusi, miks nad käivad tervist rikkuvat tööd maa all tegemas.

Aguri sõnul kaotavad tulevased kaevurid eelseisva reformi tõttu veel mitmeid hüvesid. "Praegu makstakse iga maa all töötatud aasta eest pensionile iga kuu 16,25 krooni lisaks. See ei ole küll teab mis suur hüvitis rikutud tervise eest, kuid on pensionieas ikka abiks. Riiki ei tohiks selle raha maksmine küll vaeseks teha," ütles ta.

Agur on nõus, et 1990. aastate algusest kehtivad sooduspensioni tagava õigusega ametikohtade nimekirjad tuleks üle vaadata, kuid kaevureid ei tohiks sealt mingil juhul välja jätta. "Need, kes räägivad, et mille poolest see kaevuritöö nii eriline on, et vajab lisasoodustusi, tulgu kas või kolmeks päevaks maa alla tööle, ja ma tahaksin kuulda, mis juttu nad siis räägivad," põrutas ametiühingujuht.

Sooduspensionist olulisemad on palk ja töötingimused

Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi ei karda, et sooduspensionide kaotamine ettevõttes tööjõukriisi põhjustab. "Muidugi teeb see inimesi tigedaks, kui neilt mingeid soodustusi tahetakse ära võtta. Igaüht teeks. Kuid põhiline, mis inimesi tööle toob, on ikkagi hea palk, mitte soodustused. Kui sooduspensionid kaovad, siis tuleb ilmselt ettevõttel kompenseerida seda mõnevõrra suurema palgaga," ütles Jõgi, kelle sõnul annab riik sel moel osa oma seniseid kohustusi üle ettevõttele.

Ministeerium kavandab muu hulgas ka tööandja pensioniskeemi rakendamist, mille täpsem lahendus on alles väljatöötamisel.

Ilmar Jõgi märkis, et praegused töötingimused kaevandustes on võrreldes nõukogude ajaga, mil senine soodustuste süsteem kehtestati, oluliselt paremaks muutunud. "Töö on tänu uuele tehnoloogiale märksa kergemaks muutunud. Tuleb jätkuvalt tegeleda sellega, et see keskkond, kus inimesed töötavad, ei kahjustaks tervist, aga mitte pühenduda toetuste maksmisele," sõnas Jõgi.

Maido Aguri hinnangul on aga Eesti Põlevkivi suurimas ettevõttes Estonia kaevanduses diiselmootorite laialdase kasutuselevõtu tõttu töökeskkond viimastel aastatel hoopis hullemaks muutunud. "Kui varem soovisid seal mehed ka pärast pensioniikka jäämist edasi tööle jääda, siis nüüd, nii nagu 53 kukub, tahetakse sealt ära, sest kes ikka oma tervist tappa lasta tahab," sõnas Agur.

Ilmar Jõgi möönis, et Estonia kaevanduse superlaava ventilatsiooni lahendus on mõnevõrra lombakas, kuid seda parandatakse kindlasti.

Riigile üha kasvav koorem

Lisaks kaevuritele puudutab sooduspensionide ja eripensionide reform kogu riigis veel paljude elualade esindajaid. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis praegu üle 11 000 tööeas pensionäri. Kulu, mis ületab vanaduspensionieas makstava vanaduspensioni, on 650 miljonit krooni aastas.

Reformierakondlasest riigikogu liikme Rein Aidma sõnul on soodus- ja eripensionide kulu aasta-aastalt kasvav ning see hakkab üha tugevamini survestama riigieelarvet. "Senisel süsteemil on mitmeid küsitavusi ka õigluse seisukohast ja kindlasti muutuks vanaviisi jätkamine ühel hetkel riigile äärmiselt koormavaks," ütles Aidma. "Samas tuleb eelnõu menetlemise käigus kindlasti ette näha hästitoimivad kompensatsioonimehhanismid nende inimeste suhtes, kes on tõepoolest oma töö iseloomu tõttu pidanud maksma lõivu tervisele."

ERIK GAMZEJEV
Neljapäev, 31.7.2008

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2008

• Vanemahüvitise seadus
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus kinnitas sotsiaalminister Maret Maripuu ettepanekul 2007. aasta sotsiaalmaksu andmete alusel Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 10 243 krooni, mis on aluseks 2009. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalse suuruse arvutamisel.

Vanemahüvitise saajatel, kellel tekib õigus hüvitisele aastal 2009, on hüvitise maksimaalne suurus 30 729 krooni. See on 5520 krooni ehk 21,9 % võrra suurem kui isikutel, kelle tekkis õigus vanemahüvitisele aastal 2008 (2008. aastal 25 209 krooni).

Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Valitsus kiitis täna heaks töölepingu seaduse eelnõu ja saatis selle edasiseks menetlemiseks riigikokku.

Eelnõu läbiv põhimõte on turvaline paindlikkus nii töötajale kui tööandjale. Turvalise paindlikkuse kontseptsioon tähendab, et töösuhete regulatsioon võimaldab osapooltel luua töösuhe, mis arvestaks parimal viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega.

Valitsuse istungil arutati ka Isamaa ja Res Publica Liidu ministrite ettepanekuid väikelaste vanemate küsimuses. IRL ministrid ei kooskõlastanud 29. aprillil kooskõlastusringile saadetud töölepingu seaduse eelnõu, tuues põhjuseks soovi tugevdada väikelaste vanemate kaitset.

Ühistel aruteludel jõuti järelduseni, et tööinspektori nõusolek on formaalne ja ei taga sisulist kaitset. Väikelapse vanema täielik koondamise keeld on tööandjale teatud juhtudel selgelt liiga koormav, sellele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler.

Samas tuleb tagada väikelapse vanematele sisuline kaitse. See tähendab näiteks seda, et kui firma peab töötajaid koondama, siis väikelaste vanemad tuleb koondada viimasena. Näiteks kui ettevõttes on neli raamatupidajat ja tööandja soovib kolm neist koondada ning teenust edaspidi sisse osta, siis juhul kui keegi nendest raamatupidajatest kasvatab alla 3-aastast last, tuleb eelisjärjekorras tööle jätta just tema.

Töölepinguseaduse eelnõu reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi suhteid - töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, poolte õigused ja kohustused, töö- ja puhkeaeg ning puhkus. Uus eelnõu võimaldab ettevõtetel kiiresti muutuvate majandustingimustega paremini kohaneda, soodustab õppimist ja enesetäiendamist ning suunab ettevõtteid oma töötajaid koolitama. Seaduseelnõu tagab inimestele sissetuleku töö otsimise ajal.

Riik pakub inimesele rohkem abi töö otsimisel ning loob võimalused pidevaks enesetäiendamiseks. Samuti kaotab eelnõu töösuhetest ebavajaliku bürokraatia, näiteks kaob kohustus pidada tööraamatut või kooskõlastada sisekorraeeskirju tööinspektsiooniga.

Kehtiv töölepingu seadus pärineb 1992. aastast ning vajab oluliselt muutmist ja täiendamist, sest ei vasta enam nüüdisaegse tööturu vajadustele.