Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2008

• Eesti Päevaleht

Ille Grün-Ots

Mõnel juhul tõuseb töötaja palk ka töö- või kollektiivlepingus kirjapandu järgi.

Toidukaup on aastaga läinud poes metsikult kallimaks, aga palk pole sentigi tõusnud! Nii kõlab tavalise töötegija üsna tavaline nurin just avalikustatud inflatsioonitempo valguses. Ja mis siin toidust rääkida – esimesed priskemad arved elektri, vee ja mille iganes eest lajatavad kaela kohe-kohe.

Juba jaanuarist tõusid mootorikütuse, energia, tubaka ja alkoholi aktsiisimäärad. Teadjad väidavad, et toiduhindade kallinemine jätkub, näiteks seisab ees lihahinna tõus. Pank on laenumaksele kah mõnisada krooni otsa keevitanud ja pealinnas ei lasta bussi enam alla 20 krooni peaaegu sissegi.

Statistika hõiskab, et keskmine palk muudkui tõuseb. Kui aga tutvusringkonnas küsida, kelle palk on viimasel ajal tõusnud, ei ole suurt hõiskamist millegipärast kuulda. Tekib küsimus: kellel siis see palk, mis ametlikes arvudes kajastub, ikkagi tõuseb?

Kindlasti tõuseb see neil, kelle palk on seotud ametliku keskmise palgaga. Näiteks riigikogu liikmetel ja ministritel ning veel õige mitmetel muudel riigi palgal olevatel ametnikel. Teised töövõtjad peavad palgavõitluses ise hakkama saama.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam kinnitab, et töölepingus on võimalik kokku leppida ka selles, et palka tõstetakse igal aastal seoses inflatsiooniga. “Töölepinguseaduse algusaastatel (jõustus 1992. aastal) oli selline tingimus töölepingutes üsna tavaline. Seda osalt ka seetõttu, et algaastatel kasutati töölepingute vormistamiseks sageli müügil olevaid töölepinguvorme, kus oli selline tingimus juba sees.

Tekitas pahameelt

Hiljem soovisid tööandjad sellest tingimusest loobuda, sest tegelikult ei olnud võimalust igal aastal inflatsioonitõusu tõttu palka tõsta. See tekitas pahameelt aga töötajates, kes ei olnud nõus tingimust töölepingust välja jätma. Kuna tegemist on kokkuleppelise tingimusega, ei ole tööandjal õigust ühepoolselt tingimust lepingust välja jätta. Arvan, et praegu tööandjad üldjuhul sellist tingimust töölepingusse ei kirjuta,” lisab Siitam.

Kui aga töölepingus pole palgatõusule viitavat punkti ega ole ka kollektiivlepingut, mis siis? Üks tige kodanik, kelle palk on juba mitu aastat visalt samal tasemel püsinud, pakkus välja: kuna tema reaalpalk on selle ajaga tublisti vähenenud (ehk sama raha eest saab osta/tarbida/maksta vähem), siis teeb ta lihtsalt selle võrra vähem tööd.

Siitam arvab, et see ei ole hea mõte: “Palga suurus on läbirääkimise objekt. Palga suurust mõjutavad mitmed tegurid, eelkõige seoses tööülesannete täitmisega, kvalifikatsiooniga, kogemustega, töö pingelisusega jm. Inflatsioon ei ole palga suuruse määramisel/tõstmisel vähetähtis, mistõttu ka tööandja peaks seda arvesse võtma. Nõus ei tahaks olla töötaja väitega, et ta teeb vähem tööd, kui palka ei tõsteta. Seadus ei anna talle sellist võimalust. Pigem saab seda käsitleda tööülesannete täitmata jätmisena. Küll aga võib töötaja otsustada, kas ta tahab töötada edasi selle tööandja juures, kui palk on aastaid samal tasemel.”

Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2008

• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Aasta alguses alustas tööd üleriigiline juristi infotelefon, kuhu saab tööõigust puudutavates küsimustes helistada igal argipäeval kella 10–14. Esitada võib töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkuseid, palka ja kollektiivseid töösuhteid puudutavaid küsimusi.

Infotelefoni tööd korraldab tööinspektsioon. Keerulisemate küsimustega soovitab inspektsioon ise juristi vastuvõtule tulla, vajalik on eelregistreerimine. Tasub teada, et selle kuu algusest on 14 maakondliku tööinspektsiooni asemel vaid neli, nende keskused asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Igas maakonnas töötab aga endises kohas edasi üks-kaks inspektorit. Kontaktandmed on kirjas tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

”Üllatuste” vältimiseks on hea teada, et täiendava puhkusepäeva tasu on 66 krooni.

Sellest aastast antakse kuni 14-aastase lapse vanemale mõeldud täiendavat puhkust kolm kuni kuus tööpäeva, varem peeti arvestust kalendripäevades. Kuid mõiste „tööpäev” ei pruugi sugugi mitte kõigi tööinimeste jaoks tähendada harjumuspärast kaheksat töötundi, näitavad toimetusse tulnud küsimused.

Näiteks töötab 2-aastase lapse ema osalise tööajaga neli tundi päevas. Kas personalitöötajal on õigus eraldada täiendavat lapsepuhkust küsinud naisele seadusesse kirjutatud kuue tööpäeva asemel vaid kolm? Ehk siis kaheksa tööpäevatunniga jagades kolm päeva. Ja kas päästetöötaja, kelle tööpäev kestab 24 tundi, võib kuue “lapsepäeva” asemel küsida neid rohkem?

Kuni pole ühtset seisukohta, kas tööpäeva all mõistetakse siin töötaja enda tööpäeva, töö- ja puhkeaja seadusest tulenevat ajavahemikku ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, või hoopis samas seaduses näidatud 8-tunnist üldise riikliku normi järgset tööpäeva, saavad nii puhkusevõtjad kui -andjad toetuda eelkõige vastaspoole tervele mõistusele. Jurist Helve Toomla arvates oleks õige pidada tööpäevadeks kalendrijärgseid 8-tunniseid tööpäevi, sest sel juhul oleks ühesugune täiendava lapsepuhkuse pikkus tagatud kõigile, olgu tööpäev kui pikk või lühike tahes.

Mis on tööpäev?

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Kääratsi sõnul pole osalise tööajaga emadel-isadel põhjust karta, et nad mõnest täiendava lapsepuhkuse päevast ilma jäävad. “Nii nagu põhipuhkus on pikk 28 päeva olenemata sellest, kas töötatakse osalise või täistööajaga, peab personalitöötaja ka täiendavat lapsepuhkust samal põhimõttel andma,” ütles Käärats. “Seega on ministeeriumi käsitluse kohaselt vanemapuhkuse andmise mõttes tööpäevaks iga töötaja töö tegemise päev sõltumata selle pikkusest.” Põhjus, miks “lapsepäevi” loetakse nüüdsest töö- mitte kalendripäevades, on Kääratsi sõ-nul lihtne: vanemapuhkuse eesmärk on anda vanemale täiendavat vaba aega pere ja lastega tegelemiseks.

Tööpäevades arvestatakse nüüdsest ka vastselt isaks saanud mehele mõeldud 10-päevast isapuhkust. “Kuidas aga käituda valve- või turvatöötajast ning tervishoiu- või hoolekandetöötajast isaga, kelle tööpäev võib tööinspektori nõusolekul olla 24 tundi?” küsib jurist Toomla. “Nendele tuleks isapuhkust anda peaaegu poolteist kuud.” Kääratsi sõnul pole ebavõrdsuse pärast muretsemiseks põhjust: “Tööpäev on ikka tööpäev, on see siis ühe- või 24-tunnine.” Lisapuhkuse-päevi lapsevanemat välja võtma ei sunnita. Tasub teada, et ühe “lapse-päeva” eest tasub riik 66 krooni. Isapuhkust tasustatakse aga keskmise palga alusel.

Paindlik tööaeg perele tähtsam

•• Triin Uusberg, 3-aastase Maria ema: „Mina ei ole seni lapsevanema täiendavaid puhkusepäevi kasutanud. Riigiametnikuna on mulle ette nähtud pikem puhkus kui erasektoris töötavale abikaasale. Olen selle võimaluse seni temale jätnud. Samas, ega ta lisapuhkusepäevi kuigi aktiivselt kasutanud pole, sest tasu nende eest on minimaalne – sisuliselt on tegemist palgata puhkusega. Meil mõlemal on nii mõistva suhtumisega tööandja, et perega seotud kohustuste täitmiseks vabas ajas kokkuleppimine ei ole kunagi probleemiks olnud. Töö saab ju sellegipoolest alati tehtud. Lihtsalt aega on võimalik planeerida. Ja nii olemegi oma põhipuhkusega ilusti hakkama saanud.

•• Lapsevanema puhkusepäevade kasutamine minu töökaaslaste-tuttavate seas pole kuigi levinud. Põhjused? Arvan, et samad, mis mul endalgi. Noor pere, kes alles kodu rajamas ja peret planeerimas, ei taha rahaliselt kaotada.”

Täiendav lapsepuhkus ja isapuhkus

•• Täiendavat lapsepuhkust antakse ainult ühele vanematest. Puhkuse pikkus on kolm tööpäeva, kui peres kasvab üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui seal on vähemalt üks alla 3-aastane laps või kolm või enam alla 14-aastast last.

•• Täiendavat lapsepuhkust saab ema või isa soovil igal tööaastal, selle võib liita põhipuhkusele või kasutada kokkuleppel tööandjaga muul ajal.

•• Isapuhkust saab mees võtta 10 tööpäeva lapse ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

•• Isapuhkuse kümne tööpäeva eest makstakse isale puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui on kolmekordne Eesti keskmine brutopalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

•• Tasud maksab välja tööandja, kuid summad hüvitatakse talle riigieelarve vahenditest.

•• Mõistlik on täiendava lapsepuhkuse aeg ära näidata puhkuste ajakavas. Kui seda ei tehtud, oleks kohane oma soovist tea-tada kaks nädalat ette.

Allikad: jurist Helve Toomla, puhkuseseadus.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 veebruar 2008

• Äripäev
• TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS

Marko Torm
EDU Konsultatsioonid OÜ juhtimisõppe koolitaja

Seletuskiri on ametliku info liigutamise viis, mille kirjutamisest võib rikkumise toime pannud töötaja keelduda.

Töötajatel on arusaam, et seletuskirja kirjutamise kohustus on automaatselt võrdeline karistusega. Juhi ülesanne tänapäevases organisatsioonis on selgitada, et seletuskirja kirjutamine on vaid üks ametliku info liigutamise viise ettevõttes.

Rääkimine on kahtlemata produktiivne tegevus, kuid kahe nädala või kuu aja pärast ei pruugi keegi enam vajalikku informatsiooni esmasel kujul vallata.

Seletuskirjaga edastab töötaja informatsiooni, mis võib olla nii ergutuse, tunnustuse kui ka sanktsioneerimise aluseks või siis lihtsalt teada võtmiseks vahetule juhile.

Seletuskirjas edastatav info eesmärk on sageli koguda ka süstemaatilist ülevaadet ettevõttes toimuvast ja/või luua eeldusi tulevikus taoliste probleemide ennetamiseks.

Olles kokku puutunud paljude keskastmejuhtidega tänapäeva tootmis-, teenindus- ja avalikus sektoris, ei ole ammu enam kummastav nende puudulik teadlikkus nii enda kui ka töötaja, ametniku või töölise õigustest.

Tööandjal on oluline teada, et ettevõttes aset leidnud rikkumise kohta on tööandjal õigus rikkumise toimepannud töötajalt toimunu kohta seletuskirja nõuda.

Rikkumise teinud töötajal on aga seadusest tulenev õigus seletuse andmisest keelduda! Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole ja ei saagi olla distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks.

Sisuliselt ilmneb siin juba vanemast kriminaalõiguse praktikast tulenev humaansusprintsiip, mille kohaselt on isikul õigus enda kohta süüd andvaid tõendeid mitte esitada.

Küll aga on tööandjal õigus seletuskirja kirjutamist nõuda rikkumise tunnistajatelt (teised töötajad, kes viibisid rikkujaga samas ruumis või vahetuses või kes muude asjaolude tõttu võisid või pidid omama ülevaadet toimunu või kontrolli rikkunud töötaja üle) ning nendel puudub õigus seletuskirja kirjutamisest keelduda. Vastasel korral on tööandjal õigus võtta need töötajad vastutusele, tuginedes töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele N 7 lg 2.

Seletuskirja kirjutamine juhtunu kohta on töötajal sisuliselt ainsaks ametlikuks võimaluseks ennast kaitsta, selgitada, põhjendada jne. Ilma selleta on tööandja sunnitud langetama otsuse rikkumise toimumise faktist tulenevalt ning tuginema seejuures teistele tõenditele.

Hea seletuskiri on faktiderohke ja täpne. See peab iseloomustama sündmust loogilises järjekorras. Seletuskiri peab olema konkreetne - ära jäta tähtsaid fakte välja. Seletuskiri ei ole kirjand! Sa pead kirjeldama ainult sündmusi, mis tegelikult juhtusid. Ära lisa seletuskirja oma isiklikku arvamust.

Kirjuta seletuskiri niipea kui võimalik pärast sündmust. Sellega vähendad faktide ja sündmuse detailide ununemise võimalust. Kui seletuskirja koostamine pole võimalik, tee märkmeid.

Pisiasjad-detailid ununevad ja segunevad teiste osapoolte versioonidega, see võib teisendada seletuskirjas edastatavat informatsiooni. Ole täpne!

MIS ON MIS

Seletuskirja kuus põhiküsimust
* Mis juhtus (kirjelda konkreetselt sündmuse elemente)?
* Millal see juhtus (näita konkreetne aeg, kuu ja nädalapäev, kasuta aja märkimiseks 24 h süsteemi)?
* Kus see juhtus (võimalikult täpne asukoht, alusta laiemast ja mine kitsamaks)?
* Kes olid osalised?
* Kuidas see juhtus?
* Miks see juhtus?

Kasulik teada

Kuidas kirjutada seletuskirja
* Seletuskiri peab olema alati selgelt kirjutatud.
* Ära kiirusta selle vormistamisel.
* Kui su käekirja on raske lugeda, kirjuta trükitähtedega.
* Ära kasuta harilikku pliiatsit.
* Seletuskiri on ametlik dokument.
* Väljendu lihtsalt ja arusaadavalt.
* Kasuta lihtlauseid.