Üksikasjad

Avaldatud: 22 jaanuar 2008

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
jurist

•• Tööandja väidab, et töölähetuses viibimisel üle ettenähtud tööajanormi töötamist ei peeta ületunnitööks. Kas see väide on tõene ja kas ei ole mingeid erandeid (ma ei pea silmas üldisi välistusi), mis kinnitaksid selle väite seaduslikkust?

Tööandja väide ei ole õige, lähetuses kehtib töötajale sama tööajanorm nagu tavalises töö tegemise asukohas. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel, seda ka lähetuse ajal. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei pea töötaja ka lähetuse ajal ületunnitööd tegema. Lepiti aga enne lähetust pikemas tööajas kokku, tuleb tööandjal üle normi töötatud aja eest maksta lisatasu, kui ei ole lepet hüvitada ületunnitöö vaba ajaga.

Kahel erandjuhul on töötaja siiski kohustatud ületunnitööd tegema, sh ka lähetuse ajal. Üle oma tööajanormi peab töötaja tööandja korraldusel töötama vääramatu jõu (nt loodusõnnetuse) korral, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata. Ka vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise puhul, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest töö-andjale ja jätkama tööd, kuid mitte kauem kui neli tundi.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Palju poleemikat tekitanud töölepinguseaduse eelnõu lähema pooleteise aasta jooksul praktikute tööd ei mõjuta, küll aga saavad nad esitada oma ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.

Personalitöötajad peavad seni, kuni seadust pole muudetud, juhinduma kehtivast seadusest ja personaliarvestust selle järgi pidama, ütles Heli Raidve Tööõigusabi jurist ja juhataja Heli Raidve.

See tähendab, et jätkuvalt tuleb vormistada tööjõuturule sisenejatele tööraamatuid ja neid pidada, teha kirjalikke töölepinguid, viia kõik tööandja andmete muutused kui olulised töölepingu tingimused lepingusse ja võtta töötajalt lepingule allkiri.

Tööinspektsioon kontrollib

Sama kinnitas ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. "Tööraamat on seaduse järgi kehtiv dokument ja öelda, et seda poleks vaja enam pidada või sellesse kandeid teha, oleks ennatlik ega tuleneks seadusest," märkis ta.

Sama töösisekorraeeskirjadega: kehtiv seadus nõuab nende koostamist ja kooskõlastamist tööinspektsioonis. Sisekorraeeskirja muutmisega venitamine ei ole Siitami sõnul asjakohane. "Tööandjatel puudub seaduslik alus hakata eelnõu sätteid ellu rakendama," kinnitas Siitam. "Tööinspektor seda igal juhul ei aktsepteeri ja nõuab kehtiva seaduse täitmist."

Heli Raidve soovitas, et kui tööandja kaalub hetkel sisekorraeeskirjade muutmist, kuid otsest hädavajadust pole, siis võiks paariks kuuks aja maha võtta ja vaadata, millised arengud toimuma hakkavad.

Ehkki uus eelnõu lubab suulises vormis lepingut sõlmida, peaks tööandja Heli Raidve hinnangul olema palju rohkem huvitatud, et leping oleks kirjalik - vastasel juhul ei ole tal võimalik tõendada, mis oleks töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Samuti on tööandjale oluline, et palk oleks kirjalikult fikseeritud, sest vastasel korral loetakse palgaks selle piirkonna samaväärse töö tegijate tavapärane palk.

Suulised lepingud vana asi

"Juba 2002. aastast - seega juba viis aastat - võivad igasugused muud teenuste osutamise lepingud, näiteks töövõtuleping ja käsundusleping, olla suulised," märkis Raidve. Samas näitab praktika, et need sõlmitakse ikkagi 90% kirjalikult. "Arvan, et ka juhul, kui eelnõu praegusel kujul vastu võetaks, sõlmitakse ikkagi ka edaspidi valdavalt praegusele lepingule sarnanevaid kirjalikke töölepinguid," prognoosis Raidve.

Kõik, kes tahavad seaduseelnõu kohta sõna sekka öelda, saavad esitada oma argumenteeritud ettepanekud osalusveebis 4. veebruariks. Kes seda teha ei viitsi, võtku paariks kuuks aeg maha ja jälgigu rahulikult toimuvat, arvas Raidve.

Üks küsimus: Kas plaanite esitada eelnõule oma ettepanekuid?

Liina Oks, Sampo panga personalidirektor
Osalesin PARE (personalitöö arendamise ühingu) juhatuse liikmena sotsiaalministeeriumi kokkukutsutud töötoas, kus me arutasime töö- ja puhkeajaseaduse sätteid. Vaatasime, kuidas võiks mõlema poole jaoks sobivalt ja paindlikult lahendada pikkade vahetuste teema. Arutelu tulemustest edastati ka kokkuvõte. Kuna uue eelnõu läbitöötamiseks on vaja aega ja süvenemist, siis jaanuari lõpu seisuga ei ole plaanis ettepanekuid teha. Samas on hea meel, et diskussioon TL seaduse teemal on aktiivselt alanud.

Kristi Mikiver, OÜ Expert2Expert juhatuse liige
Soovitan arvukate emotsionaalsete ajaleheartiklite asemel tutvuda seaduse eelnõu seletuskirjaga. Kui seaduse teksti lugemine ja sellest arusaamine võib paljudele olla ülejõu käiv ülesanne, siis seletuskiri seletab kavandatavad muudatused 85 leheküljel kenasti lahti. Sisuline diskussioon niivõrd olulise seaduse üle on igati vajalik. Ka meie praktikutena kaalume omapoolsete ettepanekute esitamist, mis puudutavad eelkõige tükitöö tasustamist ning renditöö puhul tööandja juhtimisele ja kontrollimisele allumist.

Tasub teada

* Olulisemad muutused personalitöötajale Formaalseid rikkumisi ei saa tuua lepingu lõpetamise põhjuseks. Tööandja peab tõendama, et töötaja hilinemine on nii mõjuv põhjus, et töösuhe üles öelda.
* Kehtiv seadus lubab viia töötaja aastas kolmeks kuuks osalisele tööajale või kehtestada kolmeks kuuks osaliselt tasustatava puhkuse (maksma peab 60% miinimumpalgast).
* Eelnõu kohaselt peab maksma mõistlikku tasu, kuid mitte vähem miinimumpalgast, seega on eelnõu ka kõige halvemal juhul 40% soodsam kui praegune seadus.
* Eelnõu järgi ei pea tööleping olema kirjalik, kuid tööandja huvides on sõlmida see kirjalikult (lepingu lõpetamise põhjused tulevad sealt).
* Tähtajalise lepingu puhul muutub oluliseks töö tähtajaline sisu ja iseloom.
* Puhkuste arvutamine muutub tööaastapõhiselt kalendriaasta põhiseks.
* Kui tööandja töötajale palga maksmisega hilineb, võib töötaja töötamisest keelduda.
* Konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustus muutub töötajale soodsamaks.

Allikas: Heli Raidve, töölepinguseaduse eelnõu

Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist

Mida tähendab töölepingu lõpetamine paragrahvi 71 alusel? Missugusel tingimusel seda rakendada saab?

Töölepingu seaduse N 71 sätestab alused töölepingu lõpetamiseks ehk millistel alustel tööleping võib lõppeda.

Nimetatud paragrahv iseenesest ei saa olla ühegi töölepingu lõpetamise aluseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2008

• Palgaseadus
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet paneb sel aastal rõhku ümbrikupalga vastasele võitlusele, amet peab väga vajalikuks pöörata tähelepanu ümbrikupalga saamisest tulenevatele riskidele.

"Ümbrikupalgaga nõustumine on sotsiaalne risk, mida Eesti töötajad endale sageli piisavalt ei teadvusta, vaid lepivad sellega kergelt oma reaalseid tulusid varjates," rõhutas Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav.

Aava sõnul saab täna Eestis ligi 11% inimestest palka, millelt tööandja on jätnud kas osaliselt või täielikult ettenähtud maksud maksmata, ning see on number, mida maksuhaldur vähendada sooviks.

Jaanuarikuu viimastel nädalatel toimub MTA ümbrikupalga vastane meediakampaania, mis tänavu keskendub just sotsiaalsetele riskidele. "Loodame, et inimesed hakkavad järjest rohkem tähelepanu pöörama sellele, et aus palk annab meile kindlustunde suhetes tööandja ja pankadega ning sotsiaalse garantii haigestumisel, peret luues ja vanaduspõlves," selgitas Aav. "Igaühe võimuses on otsustada legaalse palga kasuks, see vähendab oluliselt riske," toonitas Aav.

Ümbrikupalgast sõltub vanemahüvitise suurus, samuti kindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab aus palk juurde majanduslikku kindlust. Samamoodi sõltuvad ametlikust palgast isikute krediidivõimalused pankades.

Alates eilsest võib linnatänavatel ning MTA teenindusbüroodes näha ümbrikupalga probleemidele osutavaid plakateid, mis loodetavasti aitavad märgata ausa palga eeliseid. Maksu- ja Tolliamet kutsub avalikkust üles diskuteerima "musta" tuluga seotud ohtude teemal ning laiemalt arutlema selle üle, mida ebaaus maksukäitumine ühiskonnale tähendab.

MTA paneb igale töötajale südamele üle kontrollida, kas tema maksud on korrektselt makstud. Seda saab teha Internetis e-maksuameti/e-tolli teeninduskeskkonnas. Klientidel on võimalus tuludeklaratsioonidesse parandused sisse viia.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: