Artiklid
- Üksikasjad
Taivo Ruus, vandeadvokaat
Kuidas peab töötaja toimima, kui avastab lapsepuhkuselt tagasi tulles, et tööandja ei taha talle tema vana kohta tagasi anda? Kas töötaja saab oma vana ameti kindlustamiseks midagi ette võtta?
Kui töötaja avastab lapsehoolduspuhkuselt tulles, et tema töökohta enam ei ole või tööandja ei soovi temaga mingil muul põhjusel töösuhet jätkata, tuleb esmalt selgitada välja töö andmisest keeldumise konkreetne põhjus. Ehkki töötajal on õigus pöörduda iga oma õiguse rikkumise korral töövaidlusi lahendava organi poole, tasub pigem püüda leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss.
Ajal, mil töötaja on lapsehoolduspuhkusel, on tema tööleping peatunud (nagu ka haiguse või korralise puhkuse ajal). Töölepingu peatumine tähendab tööandja jaoks seda, et ta ei või nõuda töötajalt töö tegemist, kuid samas ei anna see talle õigust muuta töölepingu tingimusi ühepoolselt ehk ilma töötaja nõusolekuta.
Töötaja võib kuni lapse 3-aastaseks saamiseni igal ajal lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja nõuda, et tööandja võimaldaks tal jätkata kokkulepitud tingimustel tööd. Kindlasti ei tohi lasta end eksitada siiani laialt levivast rahvapärimusest, et tööandja peab kokkulepitud tingimustel tööd võimaldama vaid kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni.
Sõltumata sellest, kui kaua töötaja on soovinud olla lapsehoolduspuhkusel, peab pärast puhkuse lõppemist töölepingu täitmine jätkuma täpselt nendel tingimustel, mis kehtisid enne puhkuse algust. Seega saab nõuda täpselt sama tööd samadel tööaja- ja palgatingimustel, mis kehtisid enne töölt ärajäämist.
Arusaamatuste vältimiseks peab töötaja aga oma lepingu tingimusi täpselt teadma. Ta peab jälgima, et lepingus kokku lepitud töö tegemise koht, tööülesanded ja töötasu vastavad tema tahtele ja tegelikkusele ja et ta saab tingimustest õigesti aru.
Nagu töötaja, saab täpselt kokkulepitud tingimustel lepingu täitmist nõuda ka tööandja. Kui see on töötajale koormav, tasub püüda leppida kokku lepingutingimuste muutmises, kuid seda tuleks kindlasti teha tähtajaliselt. Kui tähtajas kokku ei lepita, ei ole hiljem õigust nõuda tagasi endisi tingimusi.
Kui lapsehoolduspuhkusel olevale töötajale ei anta kokkulepitud tööd, on tal võimalik nõuda endale teist talle sobivat tööd. Kui töötaja aga ühtegi teist tööd teha ei taha või ei saa, siis saab ta kuni lapse 3-aastaseks saamiseni nõuda kokkulepitud palka. Töökoha saab koondada alles pärast töötaja lapse 3-aastaseks saamist.
Et vältida tööle naasmisel ootamatusi ja ebameeldivusi, võiks töötaja juba enne lapsehoolduspuhkusele jäämist analüüsida tööandjaga olukordasid, mis võivad tekkida tööle tagasi tulemisel. Kindlasti tasub ka lapsehoolduspuhkusel olemise ajal huvituda tööandja tegevusest ning osaleda võimalusel erialastel täiendkoolitustel.
- Üksikasjad
Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant
Kas kõigil koolilastel on haigekassalt ravikindlustus?
Ravikindlustusega kindlustatud isikuid on kolme liiki.
- Isikud, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse sotsiaalmaksu.
- Isikud, keda loetakse kindlustatud isikutega võrdsustatuks isikuteks. Nemad ise ei maksa või nende eest ei maksta sotsiaalmaksu.
- Isikud, kes on ise endid kindlustanud, sõlmides haigekassaga
vastava lepingu.
Kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuteks loetakse ka isikuid kuni 19aastaseks saamiseni. Seega kõigile isikutele kuni 19aastaseks saamiseni on ravikindlustus garanteeritud.
Oma ravikindlustust saab ise kontrollida kas internetipanga e-teenustest, kodanikuportaali x-tee.riik.ee/portaal/ kaudu või helistades haigekassa klienditeeninduse infotelefonil 16 363.
- Üksikasjad
Kristiina Kitsik
Töötajate ringkaitse ja tõendamatute kahtluste tõttu jäävad nii mõnedki vargused avastamata.
Poed ja söögikohad ahvatlevad ebaausaid töötajaid tööd koju kaasa viima.
Hulgifirma personalitöötaja Kerli (23) sõnul on väikesed vargused, kus töötaja viib põues või kotis enda jaoks kaupa koju, tavalised. Nii väikeseid koguseid ei ole mõtet kontollida, see ei lõpeta vargusi, tõdes Kerli. Suuremaks probleemiks on aga taolised vargused, kus varas lepib kokku kauba ülelugejate ja autojuhtidega. Sissetoodav kaup märgitakse ära kui riknenu ja müüakse turul maha.
Omanikel on taolist petu-skeemi keeruline avastada, sest keegi ei soovi kolleegide peale kaevata. Seetõttu ei teavitata vargustest ka politseid. Kadu ei puuduta ju otseselt kellegi isiklikku rahakotti, vaid ikka tööandja oma, põhjendab Kerli töötajate ükskõiksust. Väikest toidupoodide ketti omav Riina (46) on samuti leppinud, et mõni müüja jätab õhtul töölt kaasa viidud kommipaki eest maksmata. Suurema petuskeemi avastas ta aga hiljuti müügisaali paigutatud turvakaamera abil. Üks müüjatest sisestas kliendi juuresolekul kaupade hinnad kassasse, kuid pärast kliendi lahkumist tegi tagastuse ning võttis näiliselt üle jäänud raha endale. Turvakaamerateta oleks jäänud selleks ajaks juba ligi 20 000 krooni omastanud müüja tabamata. Riina palus töötajal lahkumisavaldus kirjutada ning koostas talle tagasimaksegraafiku. Politsei poole Riina aga ei pöördunud. Ei taha, et inimesed teaks, et meie poes on varas töötanud. Pealegi ei taha ju teisele inimesele otseselt halba ka, ütles ta.
Süüdlast raske leida
Turvakaamerata ja paljude töötajatega ettevõttes on varga tabamine veelgi keerulisem. Tallinna kesklinnas asuva kohviku juhataja Erki (29) sõnul tuleb ikka ette olukordi, kus vargus avastatakse, kuid süüdlast mitte. Viimati nähti, et rahakarbist puudub 750 krooni. Tööl olnuid küsitleti, kuid keegi vargust omaks ei tunnistanud. Ettevõt-tes liigub päris palju rahvast ja kedagi kindlat ei saa otseselt süüdistada, tõdes Erki. Kuna summa oli väike, siis politsei poole ei pöördutud. Olukorrast võeti aga õppust ja rahakarbil vahetati koodid, turvalukk ning nüüd korjatakse sularaha tihedamini karbist ära.
Tootmisettevõtte juht Tiit (46) kutsus pärast varguse avastamist küll politsei kohale, kuid süüdlane jäi siiski leidmata. Kui ikka ostad kalli sae ja ühel päeval on see lihtsalt läinud, siis tuleb midagi ette võtta, ütles Tiit. Tema sõnul oli kahtlus küll ühel töötajal. aAga ega politsei ka palja kahtluse alusel midagi tee, rääkis Tiit.
Olukorra lahendamiseks palus Tiit kahtluse all oleval töötajal lahkumisavaldus kirjutada. Riskantne samm tasus ennast ära ning vargused lõppesid.
Kommentaar
Tuuli Härson, Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja
Vargusest või omastamisest peaks igal juhul politseile teada andma. Samuti peaks tööandja jagama oma kahtlusi selle kohta, kes võis juhtunuga seotud olla. Politsei saab antud informatsiooni kontrollida ning ära jääb hulk probleeme, mis tekivad alusetust kahtlustusest. Samas, kui viimane leiab kinnitust, saab süüdlane ka karistatud. Varguse eest karistatakse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
Asutused peaksid turvalisusega seotud küsimused hoolega läbi mõtlema. Signalisatsioonisüs-teem kaitseb tihti vaid öise varguse eest, samas on päevasel ajal võõrastel lihtne pääseda n-ö kinnistesse ruumidesse, kus peaksid käima vaid oma inimesed. Kontoriruumides on sageli nii mobiiltelefone, rahakotte kui ka sülearvuteid, mida halbade kavatsustega inimesel on lihtne kaasa võtta.
- Üksikasjad
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta 2007. aastal töötuskindlustusmakse määrad muutmata. See tähendab, et kindlustatute maksemäär oleks 0,6 protsenti ning tööandjate oma 0,3 protsenti.
Ettepaneku poolt olid kõik kohalolnud nõukogu liikmed, teatas töötukassa.
Maksemäära kehtestamise ettepaneku tegemisel analüüsiti erinevaid majanduskasvu ja languse stsenaariumeid ning uuest aastast jõustuvate töötuskindlustuse seaduse muudatuste mõju hüvitiste väljamaksetele.
Kuigi seni on makse laekumised märgatavalt ületanud hüvitiste väljamakseid, ei pidanud nõukogu maksemäära langetamist otstarbekaks, sest maksemäär on juba praegu seaduses sätestatud miinimumi lähedane.
Avaldati arvamust, et pigem võiks tulevikus kaaluda töötukassa makstavate hüvitiste suurendamise ja teenuste laiendamise või seaduses oleva maksemäära alampiiri muutmise võimalusi.
Toimetas Peeter Kuimet, PM online
- Üksikasjad
Tippjuhid peavad töötajate madala motivatsiooni põhjuseks eelkõige sobimatut tööd, selgus Fastleader.com-i läbiviidud uuringus.
Lisaks sobimatule tööle tõstsid juhid madala motivatsiooni põhjustena esile ka seda, et viimasel ajal on töövälised tegevused töötajatele tööst prioriteetsemad ning et organisatsioonisiseses kommunikatsioonis ja koostöös on puudusi, mis pärsivad töötajate motivatsiooni Falck Eesti AS-i juhatuse esimees Peeter Tohver tõdeb: Kõige rohkem pärsib motivatsiooni, kui vale inimene on valel kohal, kui töötaja iseloomuomadused ei vasta töö sisule.
TNS Emori abiga korraldatud uuringu käigus küsitleti 360 eduka Eesti organisatsiooni juhti, kellel paluti avaldada arvamust töötajate motiveerituse põhjuste kohta.
Uuringu korraldaja, Fastleader.com-i juht Endrik Randoja analüüsib uuringutulemust: Uusi töötajaid saab ikka kellegi arvelt. Aga normaalset rotatsiooni ei toimu nii palju, kui võiks. Esmalt pärsivad seda eraelus võetud kohustused. Laenude ja liisingute koorma all ei tee inimesed julgeid otsuseid vahetada eriala või töökohta. Oma tööst hoitakse kümne küünega kinni, aga ise ei olda sealjuures õnnelikud. Või valitakse pelgalt tasu põhjal töö, mis tegelikult ei meeldi. Motivatsioon ja produktiivsus langeb, õnnelik ei ole ei tööandja ega töötaja.
Lahendust näeb Randoja selles, et tööandjad õpiksid täpsemalt hindama töötaja sobilikkust töökohaga ning sedasi vähendama võimalusi, kus töötaja võtab sundolukorras vastu tegelikult tema eeldustele sobimatu töö.
Lehekülg 1541 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee