Artiklid
- Üksikasjad
Liis Kängsepp
Kertu Ruus
Sündimuse kasvul on ka varjukülg - ettevõtjatele tähendavad massilised lapsepuhkused probleeme asendustöötajate leidmisega ja tuhandeid kroone lisakulutusi.
Personaliotsingufirma CVO Group juhatuse liige Agu Vahur pakub, et asendustöötaja leidmise kulu võib umbkaudu olla võrdne töötaja kahe kuu palgaga.
"Sisseelamise aeg, mille jooksul inimene saavutab maksimaalse efektiivsuse, on erinev, see võib olla kahest kuust kahe aastani," arutleb Vahur. "Uue inimese värbamise peale kulub paarkümmend protsenti aastapalgast ikka."
"Kulud on muidugi suured, seda ei saa eitada," ütleb SEB Eesti Ühispanga personalijuht Janika Kuusik. Kuusiku sõnul muudab olukorda pingelisemaks seegi, et inimesed on majanduskasvu tingimustes rohkem töökohti vahetama hakanud.
OÜ Jungent on küsitletud ettevõtetest ainus, kes oskab öelda, kui palju uue töötaja otsimine maksma läheb - koos sisseelamisega keskmiselt 8000 krooni. "Seda näitajat tõstis päris palju ühe raamatupidaja otsimine, mis kestis neli kuud ja läks palju maksma," ütleb ettevõtte raamatupidaja Liia Lõhmussaar.
Päris hädas on lapsehoolduspuhkusel naistele asenduse otsimisega PTA Grupi personalijuht Alla Kunevit - õmblejaid pole kusagilt võtta ning lahkuvate töötajate arvel tõmmatakse tootmist lihtsalt koomale. "Ega kergetööstus ei ole kerge, ta on küllaltki raske," ütleb Kunevit.
Lõviosa Hansapanga töötajatest moodustavad noored naised keskmise vanusega 31 aastat. Kümnendik neist on panga personalidirektori Maria Küti sõnul pidevalt lapsega kodus. Seega uute töötajate värbamine ja väljaõpe on Hansapangas pidev protsess.
"Sisseelamisperioodil on uue töötaja panus kogenud kolleegidega võrreldes keskmiselt kolmandiku võrra väiksem," ütleb Kütt, kelle sõnul eeldab suurem osa tööandjaid, et spetsialistil kulub sisseelamiseks neli kuni kuus kuud. "Seega võib sel viisil arutledes kaks kuupalka arvestada ainuüksi väljaõppe hinnaks," ütleb Kütt.
"Pikas perspektiivis on sündimuse kasv ainult positiivne," nendib Kuusik. "Muret valmistab ainult see, et personaliteenistusel on suur vastutus leida õiged inimesed, et töö saaks tehtud."
Firmad pakuvad osalist tööaega
Paljud ettevõtted üritavad tööle naasvatele emadele võimaldada kas osalist tööaega või kodukontoris töötamist.
EMTs on alla pooleteiseaastase lapse kõrvalt tööl tagasi neli ema, kes osaliselt kodus töötavad. EMT personalijuhi Terje Kuusiku arvates on selline paindlik töökorraldus firmale kasulik. "Tublid töötajad saavad lisaväärtust pakkuda ka kodus olles ja ennast kiiresti muutuva valdkonnaga kursis hoida," ütleb Kuusik.
Osalise tööajaga töötamist lapse kõrvalt üritavad võimalda mitmed küsitletud ettevõtted. Tallinna Kaubamajas katsetati peaostujuhiga kodukontoris töötamist ning ajutiselt on kodus töötanud teisedki, kui töö iseloom seda lubab.
"Meie huvi on profid võimalikult ruttu tööle tagasi saada," räägib Baltika personalijuht Liina Kippasto, kelle sõnul tootmises töötavad naised jäävad üldiselt lapsega koju umbes kaheks aastaks, kontoripoole naised naasevad enamasti aasta möödudes ning saavad esialgu töötada osalise tööajaga.
Paindlikke lahendusi üritab kasutada ka CVO Groupi juhatuse liige Agu Vahur, kelle hinnangul on ühiskonnas viimastel aastatel toimunud muutus. Kui 1990ndate keskel peeti noori emasid pigem ettevõtte arengu pidurdajateks, siis tänaseks on olukord tööturul seda suhtumist muutnud.
"Ühiskond tervikuna on oluliselt humaansemaks muutunud," arutleb Vahur, "vaadatakse inimesi ja tema vajadusi, üritatakse vastu tulla."
Koju jäävad ka isad
Augusti lõpus pani ASi VKG OIL tehnoloog Andrei nurov töökoha ukse selja taga kinni ja läks koju lapsehoolduspuhkusele, et tema naine saaks Tallinna Majanduskoolis ärikorraldust õppida.
Rahvastikuministri büroo andmetel on tänavu vanemahüvitist makstud välja lisaks emadele ka 157 isale.
Äripäeva küsitletud firmadest tõid Falck ja Viru Keemia Grupp välja, et nende kollektiivis on lapsehoolduspuhkusel ka kaks isa.
nurov tunnistab, et väikese lapsega kodus olemine oli alguses muidugi raske, aga üldjoontes on see huvitav. Pealegi maksab riik vanemahüvitist ning sissetuleku pärast muretsema ei pea.
"Nüüd on juba natuke parem, meil on oma graafik," räägib nurov, kelle perekond kolis ema õpingute hõlbustamiseks ajutiselt pealinna. "Praegu on natuke raske aeg, ta õpib käima, tulevad hambad, ma ei tahtnud teda lapsehoidja hoolde jätta. Minu jaoks on see kodusolemine võimalus lapsest ja tema arengust paremini aru saada," jutustab nurov, kelle poeg Daniil saab oktoobri lõpus üheksakuuseks, uhkusega hääles.
Kui nurovi sõbrad-sugulased suhtuvad kodusesse isasse hästi, siis tema kolleegid mehe kojujäämisest aru ei saanud. "Ma arvan, et nende jaoks on see natuke imelik," tunnistab nurov, kes praegu ei oska öelda, kui kauaks ta Daniil koju jääb. "Võib-olla lähen talvel tööle tagasi, aga võib-olla kolme aasta pärast," naerab mees.
EL annab raha tööle naasmise hõlbustamiseks
Kergendamaks noorte emade taassisenemist tööturule annab Euroopa Liit raha, et korraldada koolitusi, kuidas taas tööeluga hakkama saada.
Peamiselt tööandjate keskliidu veetava projekti Choices & Balance pilootprojekt läks käima tänavu kevadel, mil Perekooli abiga leiti 15 naist, kellele räägiti karjääri planeerimisest, paindlikust töötamisest, pere- ja tööelu ühendamisest. Projekt ongi suunatud väikelaste vanematele ning selle eesmärk on suurendada väikelaste vanemate valikuid (choices) töö- ja pereelu kokkusobitamisel, samuti parandada tasakaalu (balance) rollide ja kohustuste jaotusel töö- ja pereelus.
Üks algusest peale projekti juures olnud inimestest on tööandjate keskliidu infojuht Kadri Seeder, kellel endalgi kodus väike laps. Seederi sõnul on teisedki asjaga lähemalt seotud inimesed just väikeste laste vanemad, kes teavad hästi, mida tähendab pärast pikaaegset kodusolekut tööle naasta. "Omal nahal tunned seda, et kui kaua kodus oled, siis usk sellesse, millega saan hakkama, kipub vähenema," räägib Seeder. "Sa ei oska enam normaalselt rääkida, sa ei ole adekvaatne. Töömaailm elab teises rütmis ja tagasi minnes ei saa enam aru, mis toimub - teistel on omad naljad, teine kultuurikeskkond - ning sisseelamine võtab aega."
Pilootprojekti maksumus on 6 miljonit krooni.
Projektis osalevad Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, rahvastikuministri büroo, SA Eesti Õiguskeskus, Tallinna Ülikooli avatud ülikool ning karjääri- ja nõustamiskeskus ning Eesti Ämmaemandate Ühing (Perekool).
Kuidas uuring sündis?
Mõte kirjutada sünnitavate naiste mõjust tuli, lugedes ühe rõivatööstusettevõtte majandusaasta aruannet, kus oli eraldi välja toodud, et 10% nende kollektiivist on hetkel lapsega kodus. Tänaseks on see arv kasvanud umbes 17%ni.
Küsisin Äripäeva TOPi toimetusest sada Eesti suurima käibe ja sada suurimate töötajate arvuga ettevõtet (osa neist kattus). Kokku vastas üle 80 ettevõtte. Ettevõtete käest küsisin, mitu inimest nende ettevõttes töötab, kui paljud neist on naised ja mitu naist on lapsehoolduspuhkusel.
Kui märtsis küsitles Äripäev 41 ettevõtet, kus kokku töötas umbes 10 000 töötajat, selgus, et iga kümnes naine on kas lapsega kodus või kohe sünnitamas. Seekordsele uuringule vastas 85 ettevõtet, kus kokku saab tööd 60 000 inimest. Lapsega kodus või kohe sünnitamas on neis firmades praegu umbes 2500 naist.
USA majandusleht kiidab Eesti vanemapalka
Reedese Wall Street Journali esiküljel on lugu Eesti vanemapalgast pealkirja all "Eestis tasub naistele laste saamise eest maksmine ennast ära".
WSJ kirjutab, et küsimus sellest, kas valitsuse poliitika saab iivet tõsta, on ülioluline globaalse majanduse tuleviku seisukohalt.
"Eesti paistab silma, sest ta on teinud silmapaistva hüppe laissez-faire-lähenemise juurest agressiivse tegutsemise juurde, et katsuda oma tulevikku muuta," märgib leht. "Ning kuna teised riigid hakkavad ka tasapisi langeva iibe riski suhtes midagi ette võtma, jälgitakse seda jõupingutust tähelepanelikult kõikjal maailmas."
WSJ sõnul ärkas Eesti 2001. aastal, kui ÜRO iga-aastane rahvastikuülevaade näitas, et Eesti oli üks kõige kiiremini kahanevaid rahvaid maailmas. Eestlaste viljakus - keskmine laste arv naisel - oli langenud 1990. aastate lõpuks 1,3-le.
WSJ annab ülevaate Eesti vanemapalga süsteemist ning tõdeb, et kaks aastat hiljem võib näha esialgseid tulemusi, kui Eesti viljakustase on tõusnud 1,5 lapsele.
Artikkel märgib, et Eesti kaalub ka teisi iibe tõstmise viise, nagu toetus lapsehoidjate palga näol või pensionide sidumine laste arvuga. "Eestist peab saama Euroopa katsepolügoon," ütles rahvastikuministri nõunik Kristina Täht WSJ-le.
Olukord pole dramaatiline
Paul-Erik Rummo
rahvastikuminister
Praegune olukord, kus naised jäävad tööturult eemale sünnitamise tõttu, on tegelikult oma sisult rõõmustavam kui olukord, kus tööjõupakkumine väheneb seetõttu, et inimesi jääb üldse vähemaks, paljud lähevad tööle parematele jahimaadele välismaale ja rahvastik vananeb.
Olukord pole dramaatiline, kuna selle kaudu on kaugemas tulevikus tagatud uus tööjõupakkumise tõus. Peame mõtlema kaugele ette.
Tuleb toetada ka osalist tagasitulekut tööturule lapse kõrvalt. Suur jagu nendest noortest emadest on ju oma nooruse tõttu moodsama kvalifikatsiooniga ja nende tagasitulek on igal juhul vajalik ja teretulnud.
- Üksikasjad
Tõnu Vare
tööinspektsiooni nõunik
Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liikme Andreas Kaju meelest on alampalk ajast ja arust. Kui alampalk on nii vastuvõetamatu majandusteadlastele lausa üksmeelselt - nagu kirjutas Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liige Andreas Kaju -, miks kasutatakse siis sellist palgakujundusinstrumenti kogu maailmas?
Euroopa Liidus kehtis üleriigiline alampalk aasta alguses 18 liikmesriigis, lisaks veel kolmes kandidaatriigis. Kõrgeim oli see Luksemburgis, 1503 eurot, madalaim Lätis, 129 eurot. Üle 1200 euro kuus oli see kuues riigis.
Madalaimat alampalka 28 riigi seas makstakse siiani Bulgaarias (82 eurot), 1. jaanuarist 2007 tõuseb see 3. oktoobril sõlmitud kolmepoolse leppe kohaselt 10 euro võrra, ületades Rumeenia taseme (90).
Miinimumpalga saajaid on kõige rohkem muidugi Luksemburgis (18%), kõige vähem Hispaanias (0,8%), kus alampalk on 631 eurot. Eestis saab vähimat palka Eurostati andmeil 5,7% töötajaskonnast.
Eesti on oma alampalgaga (192 euro) liikmesriikidest alt neljas. Kui võtta aluseks aga ostujõu pariteet, mis teatavasti on valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab valuutade ostujõu ja elimineerib riikide hinnatasemete erinevuse, langeb Eesti lõpust kolmandale kohale, edestades napilt Lätit ja Leedut.
Ülejäänud liikmesriikides (nt ka Soomes) on minimaalne palgatase määratud kollektiivlepingutega tegevusalade kaupa. Üleriigilise alampalgata riigid ELis on Saksamaa, Rootsi, Austria, Taani, Itaalia ja Küpros. Siin on muutust oodata.
Saksamaa ametiühingute keskliidu DGB esimees tegi juba 2005. aasta oktoobris ettepaneku kehtestada riiklikuks alampalgaks 7,5 eurot tunnis. Selline alampalk hakkaks kehtima tegevusaladel, kus ei ole üleriigilist kollektiivlepingut. Tugevate ametiühingutega tegevusaladel tuleks jätkuvalt kokku leppida tegevusala alampalgas, mis loomulikult oleks üleriigilisest kõrgem. Ametiühingujuht pidas üleriigilise alampalga kehtestamist oluliselt vajalikuks, et piirata tööl käivate vaeste arvu kasvu. Tema sõnul on Saksamaal ligi 8 miljonit töötajat, kes peavad tulema toime väga madala palgaga.
Suvel tehtud avaliku arvamuse uuring näitas 60%-list toetust alampalgale. 7,5eurost tunnipalka pidas piisavaks 56%, liialt madalaks 36%. 1. jaanuarist 2007 on üleriigiline alampalk riigi lääneosas 7 ja idaosas 6,15 eurot.
Prantsusmaal tõsteti tänavu tunnialampalk 8,27 euroni, Inglismaal on see oktoobrist 5,35 naela (7,97 eurot) tunnis. Austrias, kus üleriigilist miinimumpalka pole, jõuti kolmepoolselt kokkuleppele kehtestada lähiajal 1000eurone kuutasu. Türgis tõusis alampalk 331 eurole kuus (suurenes 8,6%). Venemaal tõsteti see 1. maist 800 rublalt 1100ni (495 kroonini).
Luksemburgis ja Iirimaal moodustas alampalk 2004. aastal keskmisest palgast tootmises ja teeninduses täpselt poole, Maltal 49%, Hollandis 46%, Sloveenias 44% ja Bulgaarias 41%. Madalaim on see suhe Eestis - 34%.
Eesti alampalk moodustas keskmisest palgast tänavu teises kvartalis vaid 31,5%.
USAs kehtib (tunni) alampalk juba 68 aastat
Alguses oli see 25 senti. Praegu on USAs makstav alampalk 5,15 dollarit (64 krooni), kuid üha rohkem esitatakse ühiskonnas nõudmist seda tõsta. Alampalga saajaid on üle kahe miljoni. Osariigid kehtestavad oma äranägemisel üleriigilisest kõrgema alampalga.
- Üksikasjad
Maksu- ja Tolliamet taunib ettevõtjate tegevust, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, kuna see loob äriühingutele ebaausal teel konkurentsieelise ning asetab töövõtja ebasoodsasse positsiooni.
Maksuhalduri andmetel leidub ettevõtjaid, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, et hoida kokku palga ja sotsiaalmaksu arvelt. See omakorda parandab äriühingu finantsnäitajaid ja loob ebaausal teel konkurentsieelise ausate äriühingute ees. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on tegu kasvava trendiga. "Sellega seoses soovib amet nii töötajate kui tööandjate täehepanu probleemile juhtida ning avalikkust ameti lähenemisest teavitada. Maksuhaldur näeb maksuriski üle 1700 FIE puhul, kes tegelikult on oma olemuselt palgatöölised, " ütles Veermäe.
Palgatöötajad pole alati teadlikud, et FIE staatusega kaasneb hulk kohustusi ja riske ning kaovad paljud palgatöötaja hüved, näiteks ei laiene FIE-le puhkuse ja töölepingu seadusest tulenevad õigused. Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui töötuskindlustusmakse, tasub FIE ise oma ettevõtluse tulemilt 33% sotsiaalmaksu ega ole kaitstud töötuskindlustusega. FIE vastutab ise oma töötervishoiu ja tööohutuse ning ettevõtluse tagajärgede eest, viimast kogu oma isikliku varaga. Samuti lasub FIE-l raamatupidamiskohustus.
Kuigi FIE-ks sunnitud jätkavad reeglina töötamist sisuliselt palgatöötajatena, leiavad tööandjad, et töölepingu puudumise tõttu pole neil FIE-de suhtes mingeid kohustusi. Maksuhaldur on menetluses olevate äriühingute ja FIE-de vaheliste võlaõiguslike teenuste osutamise lepingute analüüsimisel jõudnud järeldusele, et antud lepingud on tegelikkuses töölepingud.
Maksu- ja Tolliameti kontrolli osakonna juhataja Egon Veermäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIE-ks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ning sel juhul annab maksukorralduse seaduse § 84 maksuhaldurile õiguse kvalifitseerida ettevõtja tulu ümber palgatuluks. "Kui lähtume seisukohast, et tegemist on varjatud töölepinguga, ning loeme FIE-le tehtud väljamaksed tema palgatuluks, ei tohi sellest mahaarvamisi teha ning sotsiaalmaksu kohustus lasub ettevõtjal," lisas Veermäe.
Kindlasti peaksid töötajad enne tööandja survel FIE-ks astumist oma otsuse ja sellega kaasnevad tagajärjed põhjalikult läbi kaaluma. Küsimuste tekkimisel on maksuhaldur alati nõus abistama, informatsiooni FIE kohustuste kohta saab teenindusbüroodest, infotelefonilt 8800811 ja 1811 ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.
Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post:
www.emta.ee
- Üksikasjad
Ervin Nurmela
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi vilistlane
Kas tööandjal on õigus nõuda võimalikult uuelt töötajalt proovipäeva?
Tuleb juhinduda Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Tööandjal tuleb sõlmida tööleping ning töölepingus võib kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks ette näha katseaja.
Katseaja minimaalse kestvuse osas piiranguid ei ole, kuid katseaeg ei või olla pikem kui 4 kuud. Siinkohal on oluline, et tegelikult on tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.
Juhul, kui tööandja soovib võtta isiku praktikale, tuleb juhinduda kutseõppeasutuse seadusest. Praktikast tulenevad suhted õpilase, kooli ja praktikaettevõte või -asutuse vahel reguleeritakse nende isikute vahel enne praktika algust sõlmitava lepinguga
- Üksikasjad
Andrus Karnau, reporter
Kaire Uusen, reporter
Maksuamet leiab, et paljud firmad käituvad ebaõiglaselt, kui nõuavad maksuraha kokkuhoiu nimel suurelt osalt töövõtjailt enda vormistamist füüsilisest isikust ettevõtjaks.
Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) nõustaja Olavi Kärsna ütles, et teab mitmeid näiteid, kus tööandja on seadnud tingimuse, et töötajal tuleb hakata FIEks. «Raplas oli selline juhtum, kus metsameestel kästi FIEks hakata, ja seda nad tegidki,» meenutas Kärsna.
Kui aga aasta sai läbi ja meestelt küsiti deklaratsiooni ja maksude kohta, siis selgus, et mehed ei teadnud FIEnduse reeglitest üldse midagi.
Hoiavad kulusid kokku
Maksuameti hinnangul on Eestis kuni 1700 FIEt, kelle tööülesanded on sisuliselt samad tavalise palgatöölise omaga. Tööandjale tähendab FIE palgakulude kokkuhoidu.
«Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusmakse, tasub FIE oma tulemilt ise 33 protsenti sotsiaalmaksu ega ole kaitstud töötuskindlustusega,» kommenteeris maksuameti osakonnajuhataja Egon Veermäe.
Kärstna andmetel läksid kunagi Soome ka paar ehitusmeest, keda firma sundis enne FIEks hakkama.
«Lahke Soome ametnik täitiski ankeedi ära, aga tegi kõigisse lahtritesse linnukese, muu hulgas ka sellesse, et registreeriti end käibemaksukohuslasena,» selgitas Kärsna. Juba kahe kuu pärast said mehed Soome ametivõimudelt kurja kirja, et nad ei ole maksnud käibemaksu.
«Need õnnetukesed, keda sunnitakse FIEks, ei tea ka nõu küsima tulla,» rääkis Kärsna.
Oma nime ei soovi FIEdeks sunnitud inimesed tihti avaldada. Kärsna märkis, et tema seminaridel on tulnud nõu küsima ligi paarkümmend inimest, kes on tunnistanud, et tööandja sundis FIEks hakkama. «Neid, kellega nii on juhtunud, on aga kindlasti palju rohkem,» nentis Kärsna.
Mitme taksofirma mure
Eestis ei ole Kärsna sõnul näiteks üldse võimalik, et kui suur firma saab ehituselt tellimuse, et siis vabatahtlikult FIEks hakanud saaksid seal alltöövõttu.
«Minu kogemus ütleb, et kui suurel objektil töötavad kõrvuti FIEd ja palgatöötajad, siis need FIEd ei ole mitte vabatahtlikult selleks hakanud,» rääkis Kärsna. «Ehitajate seas on ka vabatahtlikke FIEsid, kuid need nokitsevad oma väikesi asju ise.»
Postimehe andmetel on ka taksofirmad tööandjaiks, kus taksojuhil peaaegu puudub võimalus palgatöötajana ametisse asuda, kuigi lepingu järgi seda justkui ollakse.
Taksojuhtide liidu juhatuse liige Lembit Poolak ütles, et hiljutisel Tallinna linnavalitsuses toimunud arutelul andis maksu- ja tolliamet seda tõesti mõista, et taksofirmades pole FIEdega asjad korras.
«Üks taksofirma lausa võpatas selle peale,» rääkis Poolak, kes usub, et maksuamet hakkab taksofirmasid tõsisemalt jälgima.
Siiski ei usu Poolak, et maksuameti suurem huvi taksondusse erilisi muutusi tooks. «Kaldun arvama, et mõni firma võib lihtsalt korstnasse lennata ja nende asemel tekivad uued, kes hakkavad jälgima kriteeriume, mida tahab maksuamet,» rääkis Poolak. «Mõnel firmal tuleb aga kindlasti oma rahakotti kergendada.»
Maksuameti osakonnajuhataja Veermäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIEks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ja sel juhul võib maksuamet ka ettevõttele lisamakse määrata.
Lisaks on FIE-l raamatupidamiskohustus, ta vastutab ise tööohutuse eest ja ettevõtluse tagajärgede eest kogu isikliku varaga.
Tööandja priske võit
Töölepinguga läheb 10 000-kroonist brutopalka teeniv inimene firmale maksma iga kuu 13 330 krooni.
Sellest sotsiaalmaks on 33 protsenti ehk 3300 kr.
Lisaks tasub tööandja 0,3 protsenti töötuskindlustusmaksu 30 kr.
FIE peab aga varjatud tööandjalt saadud summast peale tulumaksu tasuma ise ka sotsiaalmaksu.
Allikas: maksuamet
Lehekülg 1543 / 1652