Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Enn Reinsalu
Tallinna ja Harjumaa TVK juhataja kt

Palju vaidlusi ja probleeme tekitab töösuhetes töölepingu lõpetamise protseduur.

Töölepingu lõpetamisel tuleb juhinduda TLSi N-des 73 ja 74 sätestatust. See tähendab, et kanded töölepingus tuleb vormistada, tööraamat tagastada ning lõpparve välja arvestada ja maksta õigeaegselt.

Mitte harva on sellel hetkel ka tööandjal rahalisi nõudeid töötaja vastu, kuid tuleb meeles pidada, et kinnipidamiste korda reguleerivad PaSi N-d 36 ja 37. Kehtib põhimõte, et ilma nõusolekuta võib kinni pidada riiklikke makse, tähtajaks tagastamata avansse ja arvutusvea tõttu enammakstud summasid. Muudel juhtudel on vajalik töötaja eelnev kirjalik nõusolek. Juhul, kui töötaja ei nõustu kinnipidamistega, on neid vajadusel võimalik teha ka töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Ikka veel jätkuvad vaidlused tööraamatu kinnipidamisega seoses on reeglina tingitud tööraamatute pidamise arvestuse puudumisest, mille tagajärjeks on vaidluse korral protsessi kaotamine ja rahaline kahju. Kuna sellistes vaidlustes on põhiprobleemiks küsimus, kas tööraamatu kätteandmisest keelduti või töötaja seda ei nõudnud, on tööandja jaoks oluline käituda töölepingu lõpetamise päeval seadusele vastavalt, et ära hoida võimalikke probleeme tulevikus.

Kehtiv seadus kohustab tööandjat pidama tööraamatut iga töötaja kohta. Samas ei ole töötajal põhimõtteliselt keelatud tööraamatut enese käes hoida, et vältida selle kaotsiminekut.

TVK praktikat arvestades on igati soovitav, et võimalike arusaamatuste vältimiseks pöördutaks tööõigust tundva juristi poole enne, kui omal äranägemisel tegutsema hakatakse.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kaupluses muudetakse alaliselt tööajareÏiimi ja palgatingimusi seoses tootmise ja töö ümberkorraldamisega. Tööandja teatas ühele müüjale ette nähtud kuu aega enne, et täieliku tööaja asemel pakub ta osalist tööaega. Töötaja vastas teatele, et pole sellega nõus. Kas on õige töötaja koondada ning võtta vabanenud osalise tööajaga müüja kohale uus töötaja? Kas koondatud töötajal on siiski õigus pärast koondamisraha kättesaamist nõustuda pakutud osalise tööajaga?

Tööandja ei saa ilma töötaja nõusolekuta viia teda tööle osalise tööajaga ehk poolele kohale. Kui töömaht tõesti väheneb ainult osaliselt või korraldatakse töö ümber nii, et täistööajaks tööd anda ei ole ja töötaja osalise tööajaga ei nõustu, siis tuleb töötaja paratamatult koondada tervelt kohalt. Sel juhul ei ole koondamise põhjuseks mitte töötaja keeldumine tööajanormi vähendamisest, vaid töö lõppemine kokkulepitud tingimustel ümberkorralduste tõttu.
Enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tuleb tööandjal võimaluse korral pakkuda teist tööd, ka sedasama osalise tööajaga tööd. Pakkumine tuleks vormistada kirjalikult. Kui töötaja pakutud kohast keeldub, ei ole tal õigust sama kohta pärast töölepingu lõpetamist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tekivad kohad, mida tööandjal enne koondamist ei olnud. Muidugi võib tööandja ka inimese samale kohale tagasi võtta, aga nõudeõigust töötajal selleks olla ei saa.

•• Mind on tööle vormistatud elektrikuna. Viis aastat tagasi viidi mind teise osakonda ning olemasolevale tööle tuli juurde hulk teisi kohustusi. Need märgiti ka ametijuhendisse. Ka lubati vormistada mind elektriku asemel meistriks ja maksta suuremat palka. Ametinimetus muudeti, aga palgatingimused jäid samaks. Lisaks vormistati töölepingu lisana klausel, et saadav palk on ette nähtud kogu tehtava töö eest. Nüüd selgus, et tööandja juures olen endiselt kirjas elektrikuna ja saan elektriku palka ilma lisatasudeta. Minu küsimus: Kas töölepingu lõpetamisel on mul õigus tööandjalt nõuda lubatud, kuid saamata jäänud lisatasu väljamaksmist?

Kahjuks näitab igapäevaelu, et suuliselt antud lubadusi ja kokkuleppeid sageli ei täideta. Kui töötaja kirjutas alla töölepingu tingimuste muutmisele oma tööülesannete osas ega nõudnud samas ka palga tõstmist, saab ta nüüd ainult paluda suuliselt antud lubaduse täitmist ja selle vormistamist töölepingus. Suulise lubaduse alusel ei teki lisatasu nõudeõigust ka töölepingu lõpetamisel. Aus tööandja peaks muidugi ka oma suuliselt antud lubaduse täitma.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Töölepinguliste kohustuste vältimiseks ei piisa töövõtulepingu sõlmimisest, sest töövaidlusorgan lähtub töösuhte tegelikust iseloomust.

Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul on ükskõik, kuidas lepingut nimetatakse, kuna loeb pooltevahelise suhte tegelik sisu - kohtus ei oma lepingu pealkiri olulist tähtsust.

"Vaadatakse lepingu sõnastust ja kui seal on sees sõnad "palk", "puhkus", "katseaeg", siis selliseid asju võlaõigusseadus ei tunne, vaid need on omased töölepingulisele suhtele," selgitas Raidve personalitöö koolituskeskuse Personalis seminaril "Kas kõik on korras kohustuslike dokumentidega töösuhetes?". Kui lepingus räägitakse tasust ja töö seisneb teenuse osutamises või kokkulepitud tulemuse saavutamises, siis viitab see võlaõiguslikule suhtele.

"Kui tegemist on ilmselge alluvussuhtega, töötaja on tööandja meelevallas ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on tegemist töölepinguga," rääkis Raidve. "Kui teist poolt koheldakse võrdse partnerina ja töötegija kannab ise riisikot, on tegu pigem võlaõigusliku suhtega."

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Thea Rohtla sõnul on juhtumeid, kus töötaja nõuab töölepingust tulenevaid tasusid, kuid tööandja ütleb, et tegu pole töölepingu, vaid töövõtulepinguga. "Öeldakse, et meil polnud muud blanketti kui see töölepingu oma," märkis Rohtla. "Tegelikult toimiski töösuhe töövõtu alusel. Sagedamini on aga vormistatud töövõtuleping, kuigi suhe on töölepinguline."

Töövaidluskomisjon tunnistab sageli töövõtulepingu töölepinguks, kuna asja arutades ilmneb, et tegelikud kokkulepped ja asjaolud on omased töölepingulisele suhtele. Sealt edasi tulevad juba kõne alla saamata jäänud palgad, viivised, lõpparved, kasutamata puhkuse hüvitised ja lepingu lõpetamise õigsus, rääkis Rohtla.

Rohtla tõi näiteks ehitusbrigaadi, kus ühe brigaadi liikmega oli teistest erinevalt sõlmitud töövõtuleping koos katseajaga ja kohustus lisaks tööaja normile järgida ka sisekorraeeskirju. Sellises olukorras ei saa teha brigaadi liikmetel vahet ja sõlmida osadega töövõtulepingut, märkis Rohtla.

Olenemata sellest, kas sõlmitakse leping või mitte, loetakse töösuhe alanuks sellest päevast, mil tööandja töötaja tööle lubas. Palju on juhtumeid, kus tööandja ütleb kahe nädala möödudes töötajale, et sa ei sobi meile ja homme pole vaja enam tulla, lisas tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam.

SRC Group OÜ personalidirektori Ly Mazurtšaki sõnul on tööandja ootus personalijuhile sageli selline, et tee midagi - mina ei taha, et ta oleks põhikohaga tööl, siis ta tahab puhkust jms.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Kuidas täita tööajatabelit, kui töötajal on tekkinud vabal päeval tööle kutsumise tõttu ületunnid, mis kokkuleppeliselt kompenseeritakse vaba aja andmisega?

Kui töötaja vaba päeval tööle kutsutakse, märgitakse töötabelisse sel päeval töötatud tunnid. Sisuliselt on tegemist ületunnitööga, mis hüvitatakse kas lisatasuga või vaba aja võimaldamisega.