Artiklid

Nii ongi meil olukord, kus 84% kohalikest üliõpilastest oma õpingute jooksul kõrvalt töötavad ning seda keskmiselt 28 tundi nädalas, enamik nendest täiskoormusega õppides – miski, mis paljudele Lääne- ja Põhja-Euroopa vaatlejatele on mõistmatu – ja riigikogu olulise tähtsusega riiklik küsimus kõrghariduse rahastamise teemal aina läheneb, ilma et see üldse mingi probleem oleks. Nii, nagu seda küsimust ignoreeriti kümme aastat tagasi kõrgharidussüsteemi reformides, ignoreerime seda nüüdki.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94482811/karl-lembit-laane-taiskohaga-oppiv-ja-tootav-uliopilane-on-mujal-euroopas-arusaamatu-nahtus-kuid-meil-probleemi-ignoreeritakse

„Võitlus epideemia mõjudega peab olema mitmekülgne, see tähendab, et lisaks tervishoiualastele tegevustele tuleb rakendada ka sotsiaalseid ennetavaid ja leevendavaid meetmeid,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart. „Linn tuli juba koroona esimese laine ajal väga kiiresti välja toetustega linlastele ja ettevõtetele. Tänaseks on meil tekkinud toetuste struktuur, millega me soovime tallinlaste jaoks koroona negatiivseid mõjusid vähendada.“

Edasi loe: https://pealinn.ee/2021/09/01/tallinn-jatkab-esimese-haiguspaeva-toetuse-ja-uurisoodustustega-aasta-lopuni/

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) programmi Work in Estonia koostatud raportist selgub, et välistalentide Eestisse töötama asumise ja sisseelamisega kaasnevad kulud esimese kuue kuu jooksul on märkimisväärsed, ulatudes kuni 30 000 euroni.
 

Personalifirma Manpower üleilmsest uuringust selgus, et tööandjate hinnangul on oskustöötajate nappus saavutanud viimase 15 aasta kõrgeima taseme. Ligi 70 protsenti küsitletud ettevõtetest märkis, et neil on üha keerulisem palgata vajalike oskustega inimesi.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7327680/oskustootajaid-tuleb-tikutulega-taga-otsida

Koolide peamiseks mureks võivad osutuda vaktsineerimata kokatädid"- sellise pealkirja all hiljuti Eesti Päevalehes ilmunud artikkel sunnib sulge haarama. Kahjuks näib selline iganenud suhtumine, et paljudel ei ole tegelikult aimugi, kuidas soe toit tegelikult koolides laste ette jõuab.

Just selline lihtsustatud arusaam, et küllap borši oskab koolis kokku segada iga suvaline inimene tänavalt, on põhjustanud sel sügisel mitmel pool Tallinnas ja Eestis delikaatse probleemi, kus mõni päev enne kooli algust teatati lastevanematele, et kahjuks esimesel koolinädalal või lausa kuul nende lapsed koolis süüa ei saa.

Mis juhtus?

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94459905/aaro-lode-sel-sugisel-jaab-paljudes-koolides-lastel-koht-tuhjaks-teate-miks