Artiklid
- Üksikasjad
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Tööjõu-uuringu* andmetel oli Eestis 1991. aastal 806 600 tööga hõivatud isikut. Sajandivahetuseks jõudis see arv pideva vähenemise tulemusel 579 300 inimeseni. Hõivatute arvu sedavõrd suur kahanemine vähem kui kümne aastaga on märkimisväärne muutus. Hiljem hõivatute arv suurenes, ehkki kasvu lõi augu 2008. aastal alanud majanduskriis. Pärast paar aastat kestnud vähenemist pööras hõivatute arv aga taas kasvule ning taasiseseisvuse algusega võrreldes kahanes hõivatute arv 2020. aastaks 150 000 inimese võrra.
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-muutunud-eesti-tooturg-30-aasta-jooksul
- Üksikasjad
23. augustil sotsiaalministeeriumis esitletud Tartu Ülikooli läbi viidud uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõusu mõju hõivele on Eestis olnud pigem positiivne ning on aidanud tõsta ka alampalgast kõrgema palgaga töötajate sissetulekuid, tuuakse välja sotsiaalministeeriumi pressiteates.
„Loodan, et uuringu tulemused annavad ametiühingutele ja tööandjatele uut väärtuslikku teavet alampalga sotsiaalmajanduslike mõjude kohta, mis loob eeldused ka parema alampalga kokkuleppe saavutamiseks. Toetan väga senist tava, kus alampalga suuruse lepivad kokku tööturu osapooled,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Tartu Ülikooli läbi viidud uuring annab olulist infot ka riigile ja kohalikele omavalitsustele nii õigusruumi kui sotsiaalsüsteemi kujundamisel.“
- Üksikasjad
Pensionidebatt keerleb asjatult ümber II samba pensioni. Põhitähelepanu tuleks suunata hoopis I sambale, sest enamikul inimestest koguneb peamine pensionivara just sinna. Alustuseks tasuks kõigil oma I samba vara olukord üle vaadata ning seejärel asuda kasvuvõimalusi otsima. Mida I samba puhul silmas pidada, sellest järgnevalt juttu tulebki.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Arutasime naabermaja korteriühistu juhatajaga riskianalüüsi esitamist Tööinspektsioonile. Meie ühistus ei maksta kellelegi palka, ostame teenust sisse koristusfirmast. Naabermaja on aga koristaja tööle võtnud. Kas me mõlemad peame riskianalüüsi esitama?
- Üksikasjad
Operatiivtöötajaid raskelt vigastanud plahvatus tõi nende tasustamise küsimuse uuesti päevakorda.
Lehekülg 318 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee