Artiklid

Üksikasjad

Merike Lees

Aasta aega töövaidluskomisjonides kehtinud 50 000kroonine nõude piirang ei võimalda enam isegi lihttööliste palganõudeid arutada.

Tavaline ehitusmees ei saa töövaidluskomisjonis täna enam oma kahe kuu palkagi nõuda. Kuid neid lihttöölisi, kelle palk on 20 000-30 000 krooni vahel, on küll olnud, rääkis Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral on aga töötajal võimalust saada kuue kuu keskmine palk.

"50 000 krooni on naeruväärne summa! See on põhjendatud siis, kui justiitsministeerium otsustab, et töövaidluskomisjon on Eestis töötavate majahoidjate ja koristajate vaidluste lahendamiseks, kui see koristaja aga töötab Soomes on ta juba liiga tähtis töötaja, et töövaidluskomisjon tema asju arutaks," märkis Reinsalu. Tema sõnul on see põhiseaduse vastane, kuna piirab töötajate võimalust pöörduda töövaidluskomisjoni.

Nõudeid hakitakse

Vältimaks 50 000 krooni ületamist, kalkuleerivad hagejad nõudeid ja esitavad neid mitmes osas. Liita neid ei ole töövaidluskomisjonil Reinsalu sõnul õigust, teatud juhtudel võib liita vaid palganõudeid.

"Kui me näeme, et inimesel on õigus hüvitiseks saada rohkem kui 50 000 krooni, siis me hoiatame teda, et meil ei ole võimalik seda summat välja mõista ja soovitame pöörduda kohtusse," rääkis Reinsalu. Inimesed lähevadki sellisel juhul kohtusse edasi.

Labour Consulting OÜ jurist Katrin Sarap esindas töövaidluskomisjonis töötajat, kelle nõude summa küündis 63 000 kroonini.

"Töötaja jäi fakti ette, kas lõpetada vaidlus ja minna kohtusse või loobuda 13 000 kroonist," rääkis Sarap.

Töötaja loobus 13 000 kroonist, kuid nõuab seda summat oma teises avalduses, mis tuleb arutusele veebruari lõpus. "Tegemist on palganõudega, mida saab kolm aastat nõuda," selgitas Sarap.

Suurema nõudega kohtusse

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul on töövaidluskomisjoni esitatavate rahaliste nõuete osadeks jagamine praktikas tõesti levinud. "See, et TVK nõuded liidab ja kui see ületab 50 000 krooni, saadab avaldaja kohtusse, on seaduse mõtet arvestades õige," märkis Siitam. "Kui avaldaja jagab oma sisuliselt tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude osadeks eesmärgiga, et iga nõuet menetletaks töövaidluskomisjonis eraldi, on tegemist seaduse eesmärgist möödaminekuga."

TVKsse minekuga ei kaasne inimesel mingeid õigusabikulusid ega riigilõive. Kohtus tuleb inimesel teatud nõuete korral maksta riigilõiv, samuti on vaja palgata esindaja, ajakulu on kas topelt või kolmekordne.

Kommentaar
Kaupo Paal
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja

Töövaidluskomisjoni pöördumisel kehtivat rahalise nõude piirangut, mille järgi saab töövaidluskomisjon lahendada nõuet, mis ei ulatu üle 50 000 krooni, ei ole kavas leevendada.

Selline piirang kehtib, kuna meie põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Töövaidluskomisjonid tegelevad sisuliselt kohtute tööga, st nad teevad töötajate ja tööandjate suhtes otsuseid, mis kohtusse mittepöördumise korral muutuvad poolte suhtes siduvaks selliselt, et otsuse täitmiseks saab pöörduda kohtutäituri poole ning pärast otsuse jõustumist ei saa enam samas asjas uut vaidlust avada.

Sellele lisaks näeb põhiseadus ette terve hulga garantiisid, mis õigustmõistva tegevuse puhul peavad olema igal juhul tagatud - kohtud peavad olema sõltumatud, erapooletud, piisavalt heade teadmistega, kohtumenetlus peab toimuma seaduse alusel ja kindlate reeglite järgi, igaühele peab olema tagatud see, et ta saab viibida enda kohtuasja arutamise juures ning olla ärakuulatud jne.

Kõikide nende nõuete täitmine on tagatud kohtutes toimuva õigusemõistmise puhul aga kõik need nõuded ei pruugi olla alati tagatud kohtuväliste organite puhul, mistõttu ongi isikute kaitseks see 50 000kroonine piirang kehtestatud.

Üksikasjad

Niina Siitam
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Millal võib vähendada töötajale makstavat lähetuse päevaraha määra?

Valitsuse määruses sätestatud lähetuse päevaraha määra võib vähendada, kui vastuvõtja tagab töötajale sihtkohas toitlustamise.

Määrus ei ütle, kui palju toidukordi peab olema töötajale tagatud. Kui toitlustamine vastuvõtja kulul on kindel, siis on tööandjal õigus vähendada päevaraha määra, mis Eesti-sisese lähetuse korral on 50-80 ja välislähetuse korral 350-500 krooni, kuni 70 protsendi võrra.

Valitsuse määrus ei konkretiseeri, millist päevaraha määra, kas alammäära või piirmäära, vähendatakse. Tööandjal tuleks kehtestada oma korraga päevaraha määr.

Päevaraha määra ei saa vähendada hotelli hinna sees oleva hommikusöögi ega lennukis serveeritavate söökide arvel. Muudel juhtudel valitsuse määruses sätestatud päevaraha määra vähendada ei saa.

Lähetuse päevaraha ei ole ainult toiduraha. See on mõeldud lisaks toidule muude täiendavate lähetuses ettetulevate kulude katmiseks.

Üksikasjad

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Töötan riigiasutuses, kus palk koosneb n-ö lisatasudest (toiduraha, korteri kompensatsioon jne). Tööandja saatis mind komandeeringusse ja maksis lähetusraha 80 kr päevas, kuid samas võttis 60 kr toiduraha maha. Kas tööandja käitumine oli seadusega kooskõlas? Praeguse seisuga pidin lähetusele peale maksma, sest komandeeringuraha maksti 800 kr, toiduraha võeti maha 600 kr ja toiduarve oli 245 kr. Samamoodi toimib tööandja ka välislähetuste puhul – maksab 50% päevaraha ja võtab samas palgast maha toiduraha nende lähetuspäevade eest, mil toitlustamine on olnud tasuta (tegelikult on maksnud vastu-võttev riik). Ehk oskate selgitada, kas tööandja teeb õigesti?

Kaitseväelase lähetuse puhul juhindutakse üldisest teenistuslähetuse korrast. Sellekohase määruse järgi võib päevaraha vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Kuna küsija tasuta süüa ei saanud, tuli talle lähetuse päevaraha maksta 80 kr.

Kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstakse kaadrikaitse-väelasele toiduraha 60 kr päevas. Toiduraha ei arvata teenistustasu ehk palga hulka. Sama seaduse kohaselt ei maksta toiduraha, kui toitlustamiskulud hüvitatakse muul alusel. Küllap teenistuslähetuse päevaraha ongi see muul alusel makstav toitlustamiskulu. Seega ei vähendata mitte lähetuse päevaraha, vaid lähetuse ajal ei maksta toiduraha – see on aga seaduslik. Iseasi, kas kaadrikaitseväelane lähetuses olles 80 kr eest päevas söönuks saab.

•• Inimene töötab kooli majandustegevust toetavas sihtasutuses majandusjuhatajana. Samal ajal töötab ta ka erafirma juhina. Sama erafirma rendib õpilaste toitlustamiseks kooli sööklat. Kas siin tekib huvide konflikt? Kas sihtasutuse juhatajal on õigus nõuda tema töölepingu lõpetamist?

Huvide konflikti osas ei saa vastata, kuna küsimusest ei selgu, kes on koolisöökla rendile andja – kas kool, kohalik omavalitsus või sihtasutus –, kes on siht-asutuse asutaja, millised on siht-asutuse majandusjuhataja õigused ja kohustused, kas tema ülesannete hulka kuulub tehingute tegemine jne. Mõistmaks paremini korruptsioonivastases seaduses sätestatut, soovitan küsijal tutvuda riigikohtu 2002. aasta 8. mai otsusega tsiviilasjas 3-2-1-55-02.

Majandusjuhataja töölepingu lõpetamiseks üksnes seetõt-tu, et ta on koolisöökla rentnikuks oleva firma juht, sihtasutusel alust ei ole.

Üksikasjad

Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Kas tööandja võib kohustada alaealist töötama öisel ajal?

Tavalise tööaja väline aeg jagatakse seaduse alusel õhtuseks ja ööajaks. Õhtune aeg on kella 18st kuni 22ni. Ööaeg kella 22st kuni kella 6ni.

13- ja 14aastasi alaealisi ei tohi tööle rakendada õhtusel ja öisel ajal. Seda võib teha ainult juhul, kui alaealine osaleb etendusasutuse loomingulises tegevuses. Öötööle võib neid sellisel juhul rakendada kuni 23ni.

15-17aastasi alaealisi töötajaid võib samadel tingimustel rakendada öötööle kuni kella 23ni. Mõlemal juhul peab tööandjal olema selleks tööinspektori luba.

Üksikasjad

Kadi Heinsalu

Tasutud maksude järgi teenis maksumaksja mullu keskmiselt 7315 krooni brutopalka kuus, mis jääb statistikaameti arvestatud 9000kroonisele palgale tublisti alla.

Mullune keskmine brutopalk oli maksuameti andmetel 7315 krooni, mis tuleneb väljamaksetest, mis tööandjad olid 11 kuu jooksul töötajatele teinud. Statistikaameti kolmanda kvartali andmetel oli keskmine brutopalk 9068 krooni.

2005. aasta keskmine oli makstud maksude järgi 6400 krooni, samal ajal oli statistikaameti keskmine palk 8000 krooni.

Maksuametil kirjas ka tudengid ja pensionärid

Põhjus, miks statistikaameti numbrid on alati suuremad, peitub statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa sõnul metoodikas. Maksuameti andmebaasis on kõik palgasaajad, ka poole kohaga töötajad, tööl käivad pensionärid ja tudengid, sest 10-13% inimestest töötab osalise ajaga, selgitas Potisepp. "Meie näiteks arvestame neli tundi päevas 5000kroonise kuupalgaga töötava inimese palgaks 10 000 krooni," ütles ta.

Statistikaamet saab keskmise palga, küsides iga kuu andmeid kõikidelt suurtelt, üle 50 töötajaga ettevõttelt, ja igalt 10.-15. sama valdkonna väikeettevõttelt. Statistikaamet annab keskmise palga numbreid kord kvartalis. Potiseppa sõnul on maksuameti palgaandmete plussiks nende kiirus ja kõikehõlmavus - tuludeklaratsioone peavad esitama kõik tööandjad.

Pooled inimesed teenivad alla 5500 krooni kuus

Mediaanpalk ehk maksumaksjate nimekirjas keskmise inimese palk maksuameti andmete põhjal oli mullu 11 kuuga 5500 krooni. Umbes sellist palka said mullu 100 000 maksumaksjat 730 000st.

Aasta lõpus avalikustas statistikaamet ka esmakordse põhjaliku palgauuringu, mis tugines 2005. aasta oktoobri palkadel ja näitas, et mediaanpalk Eestis on 7300 krooni. Uuring näitas, et pooled eestimaalased teenivad alla 5500 krooni, sama tulemus tuli maksuameti 2006. aasta andmetest.

  1. Tööandjad nõuavad töötajatelt hüvitist
  2. Üks küsimus (Töövõimetuspensionäri põhipuhkus)
  3. Renditööjõu maksustamisest Soomes
  4. Lugeja küsib (nädalavahetusel tehtav töö)