Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Helve Toomla
jurist

Kuidas arvestada puhkuse lisapäevi (28+7) invaliidist pensionärile, kellel jäid eelmisest puhkuseperioodist riigi hüvitatavad puhkusepäevad kasutamata. Kas need kanduvad järgmisse aastasse?

Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus ongi 35 päeva, neist 7 hüvitab tööandjale riik. Tegemist ei ole 7päevase lisapuhkusega, mis liidetakse 28päevasele põhipuhkusele. Kui inimesel jäi osa põhipuhkusest saamata, tuleb kokku leppida uues puhkuseajas samal aastal või kanda ülejääk järgmisesse aastasse. Kui puhkust kasutati osaliselt ja tööandja ei esitanud ühel aastal taotlust 7 kalendripäeva hüvitamiseks, võib ta esitada selle järgmisel aastal.

Viga on, kui ei lepita kokku, millal kasutamata puhkust kasutatakse. Kasutamata puhkuseosa antakse samal aastal või liidetakse järgmise aasta puhkusele. Tööandjad aga ei liida, sest neil pole võimalik nii pikka puhkust anda. Nii võib nelja aasta pärast see puhkuseosa aeguda. Kui töötajale antakse puhkust osade kaupa, peab selleks olema töötaja nõusolek. Tööandja ei saa ise määrata, et kaks nädalat puhkad talvel ja kaks nädalat puhkad suvel.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 jaanuar 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Kas nädalavahetusel tehtava töö eest saab topeltpalka?

Teatud juhtudel on puhkepäevadel töötamise eest ette nähtud lisahüvitis. Seda juhul, kui töötaja teeb tööd oma graafikuvälisel ajal. Sellisel juhul hüvitatakse puhkepäeval töötamine kokkuleppeliselt kas rahas või vaba aja andmisega. Lisatasu maksmise korral peab see olema vähemalt 50% palga määrast.

Juhul, kui tegemist on tööga, mida töötaja teeb graafiku alusel (näiteks töötab noor ainult nädalavahetustel), siis lisatasule õigust ei ole. Kui töölepingu kohaselt on tegemist tunnitööga, siis makstakse tasu kokkulepitud tunnitariifi kohaselt ka puhkepäevadel töötamise korral.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Muudatus Soome seaduses

Soome maksuhalduri andmetel muutus alates 01.01.2007 Soome siseriiklik seadus, mille alusel kuulub Soomes maksustamisele tulu, mida saavad Eestist saabunud vähem kui kuus kuud Soomes viibivad renditöötajad. Tööjõurendiks loetakse töökorraldust, mille korral tööjõudu rentiv isik loovutab vastava tasu eest töötajad Soome tellijale.

Renditöötaja kohustused Soomes

Renditöötajaid Eestist Soome vahendav Eesti isik (formaalne tööandja) ei ole Soome seaduste kohaselt kohustatud Soomes töötavatele isikutele makstavatelt tasudelt Soomes tulumaksu kinni pidama. Renditöötajad peavad Soomes ise hoolt kandma maksude tasumise eest Soomes teenitud palgatulult: nimetatud isikud peavad pöörduma Soome maksuhalduri poole hiljemalt kuu aja jooksul töö alustamisest Soomes. Renditöötaja saab pärast vastava taotluse täitmist maksuhaldurilt Soome isikukoodi (kui seda pole juba varem väljastatud). Soome maksuhaldur peab konkreetsele isikule Soome maksusüsteemi kohaselt väljastama maksukaardi (verokortti), millel määratakse tulumaksumäär palgalt. Soomes renditöö eest saadud palk maksustatakse esialgu avansilise tulumaksuga, mille tasumise kohta väljastab Soome maksuhaldur ka tõendi. Nimetatud tõendi esitab Eesti residendist töötaja oma Eesti tööandjale, kes saab topeltmaksustamise vältimiseks kohaldada Eesti tulumaksuseaduse § 40 lg 31 p-s 2 sätestatud võimalust mitte kinni pidada tulumaksu välisriigis juba maksustatud väljamaksetelt. Pärast maksustamisperioodi lõppu saadab Soome maksuhaldur Eesti renditöötajale postiga Eesti aadressil eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Eesti renditöötaja teeb vajadusel täiendused ja parandused, kinnitab deklaratsiooni allkirjaga ja saadab Soome maksuhaldurile tagasi. Tuludeklaratsiooni alusel arvutab Soome maksuhaldur lõpliku tulumaksukohustustuse Soomes.

Renditöötaja kohustused Eestis

Kui Soomes tööülesandeid täitev renditöötaja on Eesti resident, peab ta deklareerima välisriigist saadud tulud ka Eestis. Topeltmaksustamine välditakse samuti residendiriigis e Eestis. Kui isik viibis Soomes alla kuue kuu ning seal teenitud palgatulult Soomes arvutatud tulumaks osutub väiksemaks samalt tulult Eesti seaduste kohaselt arvutatud tulumaksust, on saaja kohustatud Soomes maksustatud tuludelt Eestis maksma juurde vahe, mille võrra Soome tulumaks oli väiksem Eesti tulumaksust (residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabel 8.1).

Kuna esialgu makstud tulumaks Soomes ei ole lõplik, võib Soome tuludeklaratsiooni alusel tehtud ümberarvestuste tulemusena tekkida vajadus teha tulumaksukohustuse ümberarvestus ka Eestis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (ümberarvestus on võimalik nii tulumaksukohustust suurendavas kui vähendavas suunas).

Renditöötajad, kes viibisid Soomes üle poole aasta, pidid tulumaksu tasuma Soomes juba enne 2007. a muudatust Soome seaduses. Kui nimetatud isik on Eesti resident, deklareerib ta Soomes maksustatud palgatulu residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 8.8 ning juba maksustatud tuludelt tulumaksu Eestis juurde ei määrata olenemata Soomes tasutud tulumaksusumma suurusest (kui tulumaksuseaduse § 13 lg 4 sätestatud tingimused on täidetud).

Maksulepingu kohaldumine renditöö tasule

Eesti ja Soome vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) protokoll on maksulepingu lahutamatu osa. Nimetatud protokolli lg 7 kohaselt juhul, kui renditöötaja tegelik tööandja on Soome resident, ei ole Soome maksustamisõigus maksulepingu art 15 lg 2 kohaselt keelatud. Seega on uus maksustamise süsteem Soomes kooskõlas maksulepinguga. Seni oli Soome oma seadustes jätnud nimetatud maksustamisvõimaluse kasutamata juhul, kui töötaja viibis seal alla kuue kuu.

Renditööjõudu pakkuva isiku kohustus Soomes

Eesti renditööjõudu pakkuv isik on kohustatud igal aastal jaanuarikuus esitama Soome maksuhaldurile andmed renditöötajate, nende palkade ja täpse töötamise aja kohta Soomes eelmisel kalendriaastal.

Sotsiaalkindlustusmaksed

Kui Soomes töötavate renditöötajate kohta ei ole Eestist saadud tõendit E101, makstakse sotsiaalkindlustuse maksud lähtudes Euroopa Nõukogu määrusest 1408/71, seega ainult Soomes kui töö tegemise riigis.

Täpsem info Soome maksuhaldurilt

Täpsemat infot maksustamise kohta Soomes saab Soome maksuhaldurilt, kelle veebist rubriigist Vero-ohjeet- Kaikille asiakasryhmille yhteiseet aihealueet- Kansanväliset tilanteet leiate muuhulgas eestikeelse juhendi Välismaine renditööjõud ja maksustamine Soomes.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2007

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Pille Liimal
Eesti töötukassa nõunik

Sellest aastast on rohkematel töötutel võimalus saada töötuskindlustushüvitist ja hüvitist on töötukassast ka lihtsam taotleda.

Samuti hüvitab töötukassa töötajatele ettevõtte maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasusid senisest suuremas summas.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab nüüdsest olema töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul - senise 24 kuu asemel.

See tähendab, et hüvitist on võimalus taotleda ka inimestel, kes on töötuks jäänud lühema töötamise järel või korduvalt töö kaotanud.

Töötul tuleb hüvitise taotlemiseks esitada senisest vähem andmeid, kuna nii töötuskindlustusstaaži kui ka hüvitise suurust hakatakse arvestama tolli- ja maksuametilt saadud andmete järgi.

Töötu peab küll endiselt esitama töötukassale tööandja tõendi, kus on ära näidatud talle makstud tasud ja töötuskindlustusmaksed, kuid seda ainult viimase kolme töökuu kohta.

Tööandja maksejõuetuse korral hakkab töötukassa töötajatele maksma saamata jäänud töö-, puhkuse- ja töölepingu lõpetamise hüvitist senisest suuremas summas.

Kui töötajal on saamata nii palka, puhkusetasu kui ka töölepingu lõpetamise hüvitist, on tal võimalik maksejõuetuse hüvitist saada kõige rohkem viis Eesti keskmist palka.

Hüvitist kuni viie kuu tasude eest arvestatakse nõuete liikide kaupa:

* saamata jäänud palk - kuni töötaja kolme kuupalga ulatuses, maksimaalselt kolm Eesti keskmist kuupalka;
* saamata jäänud puhkusetasu - kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, maksimaalselt üks Eesti keskmine kuupalk;
* saamata jäänud töösuhte lõpetamise hüvitis - kuni töötaja kahe kuupalga ulatuses, maksimaalselt üks Eesti keskmine kuupalk.

Allikas: töötukassa

Mis muutub tööandja jaoks töötuskindlustuses 2007. aastal?

kuni 31. detsembrini 2006 Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema kindlustusstaaži 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 24 kuu jooksul.
* Töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse (varem töötu abiraha) saamine nullib varasema kindlustusstaaži.
* Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kuu staaži annab iga kuu, mille eest on tasu makstud ja sellelt kindlustusmakset kinni peetud. Staaži arvestatakse tööandja tõendi (tekkepõhiste) andmete alusel.
* Alla 5 aasta kindlustusstaaži annab õiguse saada hüvitist 180 päeva, 5-10 aastat 270 päeva, 10 aastat ja enam staaži 360 päeva.
* Hüvitise suurus arvutatakse viimase 12 töötatud kuu keskmise töötasu alusel tööandja tõendi andmete järgi, mida võrreldakse maksu- ja tolliameti andmetega.
* Töötuskindlustushüvitisel on maksimumsuurus.

alates 1. jaanuarist 2007 Hüvitise saamiseks nõutav 12 kuud kindlustusstaaži peab olema täitunud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
* Kindlustusstaaži nullib vaid töötuskindlustushüvitise saamine.
* Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes. Ühe kuu staaži saab iga kuu eest, mil tööandja on töötasu välja maksnud ja pidanud sellelt kinni makse. Staaži arvestatakse maksu- ja tolliameti ning viimase 3 kuu puhul tööandja tõendi andmete alusel.
* Hüvitisele on õigus 180 päeva, kui kindlustusstaaž on 56-110 kuud; 270 päeva, kui staaž on 56-110 kuud ning 360 päeva, kui staaži on 111 kuud või enam.
* Hüvitise arvutamisel ei võeta arvesse viimasel 3 töökuul väljamakstud tasusid. Arvesse lähevad neile eelnenud 9 kuul väljamakstud töötasud maksu- ja tolliameti andmete alusel.
* Väikseim hüvitis on 1000 krooni.

Allikas: töötukassa