Artiklid
- Üksikasjad
Eestis, Lätis ja Leedus on alanud aasta toonud kaasa maksupoliitika muudatusi. Selleks, et anda ülevaade, millised on praegu Balti riikide tööjõumaksud ja seonduvad maksumäärad nii töötaja kui ka tööandja seisukohast, on Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus eri palgatasemeid maksukoormuse alusel riigiti võrrelnud.
Maksumuudatuste laviin Baltikumis
Eestis jõustus tänavu mitu maksumuudatust. Palku ja makse puudutavad näiteks üksikisiku tulumaksumäära tõus 20%-lt 22%-le, maksuvaba tulu tõus kuni 654 euroni kuus ja töötasu alammäära tõus 886 euroni kuus.
Leedus tõsteti tulumaksuvaba määra 747 euroni ja miinimumpalka 1038 euroni. Lätis on tulumaksuvaba määr 510 eurot ning tulumaksumäär muudeti kaheastmeliseks: kuni 8775-eurose kuusissetuleku korral on see 25,5% ja üle 8775-eurose sissetuleku korral 33%.
Eestis on kättesaadav miinimumpalk suurim
Kõige madalam miinimumpalk on Lätis (740 eurot), järgneb Eesti (886 eurot) ning kõige kõrgem on see Leedus (1038 eurot). „Kuna Leedus on töötaja ja tööandja makstav maksusumma Läti ja Eestiga võrreldes väga erinev, ei anna brutopalkade võrdlus õiget pilti,“ sõnab Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Pärast maksude tasumist saab miinimumpalka teeniv töötaja enim raha kätte Eestis ehk 810 eurot, Leedus on kättesaadav summa 777 eurot ja Lätis endiselt kõige väiksem ehk 623 eurot. „Kuigi Eestis jääb miinimumpalka teenivatele inimestele võrreldes Läti ja Leeduga rohkem raha kätte, ei tähenda see, et Eesti inimeste ostujõud oleks oluliselt suurem kui naabritel, kuna seisame endiselt silmitsi kiire hinnatõusuga,“ selgitab Jääger.
Kui palju maksab tööandjale 1000 euro suuruse netopalgaga töökoht?
Leedus on palgad enne maksude tasumist kõrgemad, kuna absoluutse suurima osa tööjõumaksudest maksab töötaja ning vaid alla 2% koormusest jääb tööandja kanda. Eestis on aga vastupidi: suhteliselt suur osa tööjõumaksudest jääb ettevõtja kanda, mis ei mõjuta töötaja netopalka, vaid seda, kui palju maksab ettevõttele sellise töötaja palkamine.
Kui võrrelda tööandja palgafondi sama netopalga põhjal, siis on suurim kulu Läti tööandjatel. Näiteks 1000-eurose netopalga korral on Lätis palgafond 1612,49 eurot, Eestis 1523,42 eurot ja Leedus 1503,22 eurot.
„2024. aasta esimesest kolmanda kvartalini moodustasid tööjõukulud Eesti ettevõtete käibest ligi 14%, kuid see näitaja oli tegevusalati väga erinev. Tööjõukulud on viimastel aastatel kasvanud, kuna palku tõstetakse ja tööhõive on kõrge, kuid tootlikkus on vähenenud. See halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ selgitab Jääger.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120354749/balti-riikide-toojoumaksude-vordlus-eestis-on-kattesaadav-miinimumpalk-korgeim
- Üksikasjad
Eestis tähistati võrdse palga päeva. Kuigi naistel tuleb tänavu töötada meestega võrdse palga teenimiseks 33 päeva rohkem, on sooline palgalõhe Eestis aasta-aastalt vähenenud.
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil Eesti naised on keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks. Eestis on sooline palgalõhe 13,1 protsenti, seega tuleb naistel tänavu meestega võrdse palga teenimiseks töötada 33 tööpäeva rohkem.
Viimase kümne aasta jooksul on sooline palgalõhe vähenenud 47 protsendi võrra, ent Eestis on see siiski Euroopa suurim. Palgalõhet põhjustavad eelkõige soostereotüübid, mis mõjutavad naiste ja meeste haridus- ja ametivalikuid, karjääriteid, hooletöö jagamist ning tööandjate palga- ja personalipoliitikat.
Majandusminister Erkki Keldo sõnul on oluline, et kõik inimesed sõltumata nende soost saaksid samaväärse töö eest võrdset palka. Kuigi tema sõnul on märgata soolise palgalõhe vähenemist, pidurdavad seda juurdunud arusaamad, nagu näiteks eeldus, et mehed sobivad juhikohtadele paremini, ning peamiselt meestega täidetud ametikohad on kõrgemalt tasustatud.
Lõhet tekitab eri valdkondadesse koondumine
„Suure osa palgalõhest tekitab asjaolu, et naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele. Näiteks hariduse ja hooletöö valdkondades, kus palgad on madalamad, töötab rohkem naisi,“ märkis Keldo. „Samuti on naisi vähem juhtide hulgas, kuigi uuringud on näidanud, et ettevõtted, mis kaasavad naisi juhtimisse, on üldiselt edukamad, sest langetatavad otsused on mitmekesisemad ja töötajate juhtimispotentsiaal paremini rakendatud. Riigid, kus kasutatakse tööjõudu maksimaalselt ära, on üldiselt edukamad,“ lisas Keldo.
Sellest, et mehi on juhtivatel kohtadel rohkem kui naisi, on tingitud ligi veerand palgalõhest. Eestis on naiste osakaal juhtivtöötajate seas 34,5 protsenti. EIGE 2024. aasta soolise võrdsuse indeks näitab, et Eesti on majandusliku võimu soolise võrdsuse näitaja poolest Euroopa Liidus viimasel kohal ning jääb Balti riikide hulgas silma selle poolest, et viimase 14 aasta jooksul pole olukord mitte paranenud, vaid halvenenud.
Järgmisel aastal hakatakse palkade läbipaistvust suurendama
Eestis jõustub 2026. aasta juunis Euroopa Liidu direktiiv palkade läbipaistvuse suurendamiseks. Direktiivi ülevõtmise eelnõu valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu ette.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120357494/naistel-tuleb-tootada-meestega-vordse-palga-teenimiseks-33-paeva-rohkem
- Üksikasjad
Tallinna elanikud saavad jaanuarist 2025.a. Eesti juristide liidu õigustudengitelt tasuta õigusabi.
Tasuta õigusnõu on võimalik saada tööõiguse, võlaõiguse, täitemenetlusõiguse, perekonnaõiguse, pärimisõiguse, korteriühistuõiguse ja maksuõigusega seotud küsimustes.
Üliõpilased nõustavad elanikke eesti ning võimalusel ka vene ja inglise keeles. Õigusnõustamine vene ja inglise keeles sõltub üliõpilaste keeleoskusest.
- Üksikasjad
Haridus- ja teadusministeeriumis valmis uus täienduskoolituse riiklik tellimus, millega pakutakse üle 1500 tasuta koolituse rohkem kui 26 000 inimesele.
Ministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Ena Drenkhan märkis, et huvilised saavad valida nii kontakt-, hübriid- kui e-koolituste vahel väga erinevates valdkondades. „Arvutikasutusest juhtimiseni ning ehitusest, mehaanikast ja elektroonikast meedia, kaubanduse ja sotsiaaltööni,“ loetles Drenkhan. „Tasuta pakutavate koolituste arv on suurem kui kunagi varem ning võrreldes mullusega saab osaleda 10 000 inimest rohkem.“
Koolitused jagunevad kolme rühma
Nii lühemaid kui pikemaid koolitusi pakuvad 37 kutseõppeasutust, rakenduskõrgkooli ja ülikooli üle Eesti. Koolitused viiakse läbi kuni 2026. aasta keskpaigani. Täpsem info koolituste ja nendele registreerimise kohta on leitav Haridusportaalis.
Tasuta koolitused jagunevad sihtrühma ja rahastusallika järgi kolme rühma.
Nn VÕTI-meetme koolituste peamine sihtrühm on erialase hariduseta, aga ka keskhariduseta ja aegunud oskustega täiskasvanud.
Teine rühm, nn rohemeetme koolitused on suunatud ettevõtete töötajate roheoskuste arendamisele ja ettevõtete rohepööret toetavate tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Kolmandaks on õiglase ülemineku meetme koolitused, mille sihtrühm on Ida-Virumaal elavad või töötavad täiskasvanud, ning mis toetavad Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, näiteks juhtimisalased ja töötleva tööstuse arengut toetavad koolitused jne. Mõned koolitused toimuvad ka vene keeles ja need hõlmavad erialast eesti keele õpet.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120359816/riik-pakub-tasuta-tooalaseid-koolitusi-ule-26-000-inimesele
- Üksikasjad
Ärisaladuse kaitsmine on igale ettevõttele kriitilise tähtsusega, kuid sageli eksisteerib eksiarvamus, et see kohustus puudutab vaid juhtivtöötajaid. Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Keidi Kõiv selgitab, et tegelikkuses vastutab saladuses hoitava teabe konfidentsiaalsuse eest iga töötaja, kellel on juurdepääs tundlikule teabele.
Vaidlustes püüavad töötajad sageli ärisaladuse hoidmise kohustusest vabaneda, tuginedes mitmesugustele argumentidele. Näiteks on väidetud, et saladuses hoitava teabe määratlus on liiga üldine või mitte piisavalt üheselt mõistetav. Samuti on vaieldud selle üle, kas avaliku sektori või avaliku rahastusega tegutseva tööandja teave saab olla ärisaladus. Mõni töötaja on tuginenud ka oma subjektiivsele hinnangule, kas konkreetne teave on ärisaladuse hulka kuuluv, või väitnud, et tööandja ei ole rakendanud piisavaid piiranguid, mis takistaksid andmete salvestamist või edastamist isiklikule e-posti aadressile.
Sellised seisukohad ei ole aga õiguslikult põhjendatud. Seaduse kohaselt saab saladuses hoitava teabe määratleda üksnes tööandja, sõltumata tööandja juriidilisest vormist või finantsvahendite päritolust. Tööandjal on õigus määratleda ärisaladuseks loetav teave tingimusel, et see vastab ärisaladuse seaduses sätestatud kriteeriumidele.
Saladuses hoitav teave tuleb kindlaks määrata kirjalikult ning see ka töötajatele teatavaks teha. Praktikas on levinud lähenemine, kus saladuses hoitav teave määratletakse kategooriate kaupa, mitte iga üksiku dokumendi lõikes. See võimaldab töötajatel selgelt mõista, milline teave on konfidentsiaalne ja millised tegevused selle kasutamisel on keelatud.
Oluline on rõhutada, et töötaja arvamus teabe ärisaladuse staatuse kohta ei ole määrav. Kui tööandja suudab vaidluse korral tõendada, et teabele puudus avalik ligipääs ning sellel oli kaubanduslik väärtus, on tegemist ärisaladusega. Ka juhul, kui osa ärisaladusena määratletud teabest on liiga laialt määratletud, ei muuda see saladuse hoidmise kohustust tühiseks ülejäänud osas.
Samuti ei ole rikkumise tuvastamisel määrav, kas töötaja tegelikult kasutas ärisaladust või edastas selle kolmandatele isikutele. Rikkumiseks piisab, kui konfidentsiaalne teave liigub tööandja kontrolli alt töötaja kontrolli alla, sest see loob juba iseenesest võimaluse teabe levikuks.
Saladuses hoitava teabe määratlemise juhis ja leppetrahvinõude mõistlikkus
Tööandjad määratlevad ärisaladuse üldjuhul töölepingus või töökorralduse reeglites. Vaidluste vältimiseks on soovitatav koostada ka täiendav juhendmaterjal, mis selgitab detailsemalt, millised teod ja tegevused ärisaladusega seonduvalt on keelatud. Selline juhend aitab töötajatel paremini mõista konfidentsiaalse teabe hoidmise nõude sisu ning raskendab hilisemat väidet, et mõnest kohustusest ei saadud aru.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120360738/vandeadvokaat-selgitab-arisaladuse-hoidmise-kohustus-ei-puuduta-vaid-juhtivtootajaid
Lehekülg 8 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee