Artiklid

Üksikasjad
Eesti koolitusfirma SpeakSmart hakkab kasutama tehisintellekti loodud avatar-koolitajaid. Firma esindaja sõnul asenduvadki tulevikus standardsed koolitused tehisaruga.
 
“Ma pakun, et osa koolitusi võtab tehisintellekt üle. Ma ei ütle, et inimkomponent läheb täiesti välja – keegi ei tea, mis tulevikus juhtub. Aga praegu liigub suund sinna, et juba saab õpetada teatavaid asju nii, et inimest kui koolitajat pole enam ruumis pole,” rääkis SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuht Paap Peterson.
Millist innovatsiooni tehakse koolitusäris ja kuidas aru saada, kas ja millist koolitust klient vajab – need olid hiljutise koolitajate mittekonverentsi kõnekamad teemad, millele keskendume ka Äripäeva raadio saates “Õppetund”.
Saate esimeses pooles räägime innovatsioonist Fontese juhtivkonsultandi Juta Palmeri ning SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuhi Paap Petersoniga, kes osalesid tuntud innovatsioonistrateegi Patrick van der Pijli juhitud töötoas.
Vestlust saab kuulata:

Üksikasjad

Töötaja küsib: Töötasin sama tööandja juures 5 aastat, seejärel lahkusin, et töötada teises ettevõttes. Aasta pärast aga liikusin vana tööandja juurde tagasi. Olen seal nüüd kaks aastat töötanud ning sain koondamisteate. Kas tööandja peab arvestama etteteatamisel minu kokku töötatud aega tema juures (7 aastat) või ainult viimast osa (2 aastat)?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Tööstaaži ehk töösuhte kestvust tööandja juures arvutatakse töösuhte algusest alates kuni töölepingu lõppemiseni. Tööstaaži hulka loetakse ka kõik perioodid kui töötaja on töölt eemal, aga tööleping kehtib, näiteks põhipuhkus, emapuhkus, vanemapuhkus jt.

Seega juhul, kui tööleping on teatud põhjusel eelnevalt lõppenud, siis lepingu lõppemine katkestab ka töötaja tööstaaži.

Kui teatud aja möödudes peale töölepingu lõppemist sõlmitakse sama töötajaga uus tööleping, siis on tegemist uue töösuhtega ja ka tööstaaž hakkab uuesti kulgema alates uue töösuhte algusest, st töötaja tööle asumise päevast.

Tööandjale on tööstaaži teadmine oluline mitmel põhjusel, sealhulgas etteteatamistähtaegade järgimisel. Tööandjapoolse töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg sõltub töötaja tööstaažist sama tööandja juures – mida pikem on tööstaaž, seda pikem peab olema ka etteteatamisaeg. See annab töötajale suurema kindlustunde ja võimaluse uue töö leidmiseks.

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1438/kuidas-arvestada-toolepingu-lopetamise-puhul-tootaja-toostaazi
 

Üksikasjad

Peagi on käes suvi ning paljud alaealised soovivad koolivaheajal töötada, mis on hooajaliste tööde puhul hea võimalus ettevõtjatele tööjõu leidmisel. Arvestada tuleb aga sellega, et alaealise tööle võtmine on täisealiste palkamisest mõnevõrra erinev, sest alaealiste tervise ja heaolu tagamise eesmärgil kehtivad nende tööle võtmisele mitmed piirangud. Need sõltuvad töö iseloomust, noore vanusest ja koolikohustusest.

Millised on tööle võtmise erisused?

Alaealiste puhul tuleb arvestada koolikohustusega, mis kestab kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Lisaks koolikohustusele tuleb alla 18-aastase tööle võtmisel arvestada, et ta saab tööle asuda vaid vanema(te) nõusolekul, mis võib olla nii suuline kui ka kirjalik.

Tööandja ei pea taotlema Tööinspektsioonilt luba üle 13-aastase noore tööle võtmiseks. Kuid, kui tööle asub 7–12-aastane, peab tööandja vähemalt kümme tööpäeva enne töö algust kandma lapse töötamise andmed töötamise registrisse ja esitama Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas TEIS info töötingimuste, töökoha, tööülesannete, koolikohustuse ning vanema nõusoleku kohta. Kui Tööinspektsiooni inspektor ei ole selle 10 päeva jooksul tööandjaga ühendust võtnud, siis võib eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada. Kui laps on 13-aastane ja vanem, siis võib tema töötamise registrisse kanda ka tööle asumise päeval.

Töötamine toimub reeglina töölepingu alusel, kuid teatud juhtudel on võimalik kasutada ka käsundus- või töövõtulepingut. Käsundus- või töövõtulepingu saab sõlmida mõne konkreetse tööülesande täitmiseks, nt kui on ette nähtud minimaalne maasikate kogus, mis päevas tuleb korjata või kui 15-aastane viiuldaja tuleb oma instrumendiga esinema.

 

Loe lisaks:

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120370972/millega-arvestada-alaealise-toole-votmisel

Üksikasjad

Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega.

Põhipuhkuse kestus on vähemalt 28 kalendripäeva aastas. Pooled võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses, kuid mitte lühemas.

Alaealise ning osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on vähemalt 35 kalendripäeva aastas. Haridustöötajate põhipuhkuse kestus on kehtestatud Vabariigi Valituse määrusega.

Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Näide: puhkuse ajakavas on märgitud töötaja puhkuseks 21-27.06.2021, mil on ka 2 riigipüha. Töötaja viibib töölt eemal 7 kalendripäeva, kuid põhipuhkust kasutab 5 kalendripäeva. 

 

Lisaks saab lugeda erinevast puhkusetüüpidest ja puhkusega seonduvast: https://www.tooelu.ee/et/26/puhkuse-liigid

Üksikasjad

Töötaja küsib: Töötan juba mitu aastat eralasteaias õpetaja abina tähtajalise töölepingu alusel. Iga aasta pikendatakse minuga lepingut ühe aasta võrra. See tekitab aga suurt stressi, sest on tunne nagu töökoht poleks kindel. Kas selline pikaaegne tähtajaliste töölepingute sõlmimine ja pikendamine on üldse lubatud?

Vastab Larissa Tihhonova, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Kui tööandja ja töötaja ei ole eraldi kokku leppinud, et tööleping sõlmitakse tähtajaliselt, loetakse tööleping tähtajatuks. Sellest tulenevalt on tähtajaline tööleping kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. Tähtajalise töölepingu üheks peamiseks eelduseks on töösuhte ajutine iseloom. See tähendab, et tähtajalist töölepingut ei või sõlmida ilma selleks mõjuva põhjuseta.

Mõjuvateks põhjusteks võivad olla töömahu ajutine suurenemine, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus.

Tähtajalise töölepingu sõlmimine on õigustatud ka ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks näiteks tema vanemapuhkuse või haiguslehele ajaks.

Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks. Juhul kui tähtajaline leping sõlmitakse asendamise ajaks, ei ole tähtaja määratlemine piiratud 5 aastaga. Tähtajaline tööleping sõlmitakse asendamise ajaks, mis tähendab, et töölepingu kestus võib jääda alla või minna üle 5 aasta.

Töölepingu tähtajalisus võib olla määratud konkreetse kuupäevaga või teatud kindla sündmuse saabumisega, näiteks asendatava töötaja tööle naasmine. Teise töötaja asendamiseks võib töölepingu sõlmida asendamise ajaks, st kuni töötaja tööle naasmiseni.

Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajalise töölepingu minimaalset kestust seadus ette ei näe. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Kui aga tähtajaliste töölepingute sõlmimine, järjestikku sõlmimine ja pikendamine tuleneb eriseadustest, siis nendele lepingutele see piirang ei kohaldu.

Tähtajalist töölepingut on võimalik mõjuva põhjuse olemasolul erakorraliselt üles öelda nii töötajal kui tööandjal. Lisaks on võimalik igal ajal tähtajaline tööleping lõpetada ka poolte kokkuleppel. Korraliselt saab töötaja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes juhul, kui leping on sõlmitud äraoleva töötaja asendamiseks.


Loe edasi: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1437/millal-voib-tooleping-olla-tahtajaline

  1. Lähetatud töötaja ja renditöö.
  2. Töötamine välismaal.
  3. Vandeadvokaat selgitab: saladuse hoidmise kohustus ei puuduta vaid juhtivtöötajaid.
  4. Oodatud prognoos. Majandus aegamisi taastub ja maksude kohta on oodata paremaid uudiseid.