Artiklid
- Üksikasjad
Demograafilised muutused ja tööjõuturg
Need muutused ei ole pelgalt isiklikud valikud, vaid peegeldavad sügavamaid demograafilisi protsesse. Eesti Statistikaameti andmed näitavad, et rahvastiku koosseis on viimastel kümnenditel oluliselt muutunud. Aastatel 1990–2023 on 55–69-aastaste inimeste osakaal rahvastikus kasvanud 22% ja 70-aastaste ning vanemate osakaal koguni 66%. Samal ajal on alla 40-aastaste arv vähenenud 18% ning tööjõuturule sisenevate noorte (alla 19-aastased) osakaal vähenenud koguni 55%. Need on drastilised muutused, millele tööandjad sageli alles järele jõuavad.
Küsimus ei ole enam selles, kas vanemaealised töötajad jäävad kauemaks tööturule – see on juba toimunud. Küsimus on selles, kuidas me oskame ja suudame seda uut olukorda arvesse võtta. Olles tihti ettevõtete juures värbamis- ja tööjõu planeerimise teemadel, on selge, et praktikas ei osata veel piisavalt strateegiliselt mõelda vanemaealiste kaasamisele. Eelistatakse jätkuvalt noori ja energilisi kandidaate, sageli eeldusel, et nad on kiiremad, kohanemisvõimelisemad või odavamad. Samal ajal on suur osa kogenud tööjõust – inimesed, kes on valmis või sunnitud töötama ka peale pensioniiga – alakasutatud.
Tööandjate jaoks tähendab see vajadust muuta seniseid hoiakuid ja protsesse. Ei piisa enam lihtsalt „nii nagu alati tehtud on“ lähenemisest. Tuleb hakata teadlikult arvestama sellega, et meeskonnad vananevad. Peame õppima ära kasutama seda kogemuste ja oskuste pagasit, mis vanemaealistel töötajatel olemas on. Näiteks nende püsivus, töökultuur, kogemus probleemide lahendamisel ja tihti ka lojaalsus on väärtused, mida ei saa õpetada lühikese koolituse või onboarding-programmiga.
Mõistagi ei ole see võimalik ilma ümbermõtestatud juhtimisstiilita. Juhtidel on oluline roll mitmekesiste meeskondade loomisel ja juhtimisel. Tuleb osata väärtustada erinevusi, arvestada töövõime muutumisega, pakkuda paindlikkust ja sobivaid töötingimusi. Oluline on näha vanuses mitte takistust, vaid lisaväärtust. Samal ajal tuleb teha teadlikke jõupingutusi, et vanemaealised töötajad tunneksid end kaasatuna, mitte marginaliseerituna.
Lisaks ei saa mööda vaadata sotsiaalsest reaalsusest: paljud inimesed töötavad kauem mitte ainult seetõttu, et soovivad, vaid ka seetõttu, et peavad. Pensionid ei ole piisavad, inflatsioon sööb sääste ja töö pakub sotsiaalset kuuluvust ning struktuuri elule. Tööandjatel on siin vastutus luua tingimused, mis võimaldavad väärikalt töötada ka vanemas eas.
Samal ajal on oluline mõista, et tööjõupuudus nooremas vanuserühmas ei ole mööduv nähtus – see on uus normaalsus. Lühiajaline lahendus ei pruugi tuua pikaajalist kasu. Edu saavutavad need organisatsioonid, kes kohanduvad muutustega ja suudavad paindlikult reageerida nii tööjõu vanuselisele kui ka oskustepõhisele muutusele.
Hea uudis on see, et muutused pole ainult väljakutse, vaid ka võimalus. Kui suudame ära kasutada olemasolevad kogemused ja täiendada neid vajalike oskustega, saab vanemaealine tööjõud olla märkimisväärne konkurentsieelis. Vaja on vaid natuke rohkem tähelepanu, süsteemset lähenemist ja valmisolekut vanu hoiakuid ümber hinnata.
- Üksikasjad
Liialt suur töökoormus tekitab stressi igas neljandas töötajas ning 23% töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales enam kui 6500 töötajat üle Eesti. Lisaks tunnetab viiendik töötajatest, et nad on oma töömuredega üksi, kuid rohkem kui pooled usuvad, et nad suudavad stressiga toime tulla.
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et küsitluses osalejate rahulolu oma tööeluga on aastaga langenud kuus protsendipunkti. Samuti on vähenenud rahulolu majandusliku olukorra (–3%) ja vaimse tervisega (–3%). Oma majandusliku olukorraga on rahul vaid veidi üle veerandi (26%) vastajatest, seevastu ligi pooled (42%) ei ole sellega rahul. Rahulolu pere- ja sõprussuhetega ei ole muutunud ning nendega on endiselt rahul enam kui pooled töötajad.
Lisaks rahulolule paluti 6670 töötajat kaasanud uuringus vastajatel hinnata, kui sageli nad on seisnud silmitsi erinevate töömurede, stressi ja muude teguritega, mis mõjutavad nende vaimset tervist, motiveeritust ja suhtumist töösse.
„Üks olulisi läbipõlemise riskitegureid on töömuredega üksijäämine. Kui kaks aastat tagasi tundis end üksildasena 15% töötajatest, siis nüüd juba 19%,“ tutvustas uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.
Adler lisas, et enim kogevad üksildust majutus- ja toitlustuseriala ning riigiasutuste töötajad. Keskmisest kõrgem on see näitaja ka ehituses, tööstuses, ja turunduses.
Sotsiaaltöötajad, avaliku sektori töötajad ja turundajad tunnetavad enim tööstressi
Iga neljas töötaja tõi uuringus esile, et liialt suur töökoormus on temas viimasel ajal sageli stressi tekitanud.
Enim põhjustab suur töökoormus stressi sotsiaaltöö ja hooldamisega seotud erialade töötajates, turundajates ning riigiasutustes töötavates inimestes, kellest peaaegu kolmandik on viimasel ajal seisnud silmitsi tööst tuleneva stressiga.
Keskmisest rohkem tekitab suur töökoormus stressi ka tervishoiutöötajates (30% vastajatest) ning majutus-, haridus-, kaubandus- ja panganduse erialade töötajates (29% vastajatest). Töökoormusega seotud pingeid kogevad sagedamini juhid, eriti esmatasandi juhid, kellest üle kolmandiku (36%) on tundnud seda sageli või väga sageli.
Peaaegu neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada
„Kui töötaja ei saa töölt eemal olles puhata ega vaimselt taastuda, on pikaajaline vaimne kurnatus peaaegu vältimatu,“ leiab CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler, tuues uuringust esile, et koguni 23% töötajatest tunneb, et nad ei suuda töömuredest lahti lasta ka pärast tööpäeva lõppu.
Enim on raskusi töömuredest lahtilaskmisega turunduseriala töötajatel, kellest peaaegu iga kolmas (31%) kipub töömuresid koju kaasa võtma.
Lisaks turundajatele on keskmisest rohkem kurnatud ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning ITK-eriala töötajad, kellest vastavalt 28% ja 27% on sageli seisnud silmitsi olukorraga, kus nad ei suuda ennast töömuredest välja lülitada. Lisaks on rohkem raskusi töömuredest lahtilaskmisega ka ehitus- (26%), haridus- (25%) ja panganduseriala (25%) töötajatel.
Kõige paremini suudavad tööst välja lülituda tervishoiutöötajad – ainult 15% neist tunneb, et töö järgneb neile koju. Ka koristus-, tööstus- ja transpordierialade töötajatel on vähem probleeme töömuredest lahtilaskmisega.
Töö ei jäta rahule ka puhkeajal – 41% töötajatest muretseb eemal olles, kuidas töö tehtud saab
„Küsimusele, kas töölt eemal olles muretsetakse selle pärast, kas töö saab tehtud, vastas jaatavalt lausa 41% töötajatest,“ kirjeldas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et enim kardavad töö tegemata jäämise pärast finants- (54%), haridus- (52%) ja ehituserialade (50%) töötajad, kellest vähemalt pooled ei suuda välja lülituda.
Samas oskavad kõige paremini tööga seotust eemalduda tervishoiu-, majutus- ja pangandussektori töötajad, kellest vaid kolmandik muretseb töö pärast ka vabal ajal.
Stressirohketes sektorites on ka positiivsete tunnete osakaal kõrge
Kuigi uuringus tõusid esile mitmed stressi ja vaimse väsimusega seotud probleemid, näitavad tulemused ka seda, et paljud töötajad kogevad oma töös positiivseid tundeid. Näiteks tunneb rohkem kui pool vastanutest end enesekindlalt (56%) ning ligikaudu pooled tunnevad end teiste inimestega lähedastena (45%) või tunnetavad end armastatuna (42%).
Kõige rohkem positiivseid emotsioone kogevad panganduse, personalitöö, hariduse ja assisteerivatel positsioonidel töötajad – nende seas on keskmisest rohkem neid, kes tunnevad end armastatuna, enesekindlalt ning tulevikku positiivselt vaatavana.
Huvitav on seegi, et mitmetes stressirohketes sektorites – näiteks tervishoid ja haridus – on ka positiivsete tunnete osakaal kõrge. Võimalik, et selle taga on kutsumustöö kogemus või teadmine, et nende töö mõjub otseselt teiste inimeste heaolule.
Enam kui pooled töötajad usuvad, et nad tulevad pingete ja stressiga toime
Kuigi stressi ja pingeid on lisandunud, usub 59% küsitluses osalenud töötajatest, et nad suudavad oma pingete ja stressiga toime tulla, ning see näitaja ei ole eelmise aastaga võrreldes kuigivõrd muutunud (–1%). Sama palju vastajaid hindas oma vaimset tervist heaks.
Koguni 62% vastajatest leidis, et tööandja tugi vaimse tervisega seotud murede korral on oluline, ja iga viies töövõtja (21%) tõi esile, et nad on saanud tööandjalt tuge, et tulla toime vaimse tervise muredega. Vaimse tervise toetamisel peavad töötajad oluliseks inimlikku ja lugupidavat suhtumist, mõistlikku töökoormust ning puhkamise ja lõõgastumise võimalusi.
Vaata ka:
https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/tooturu-uudised/uudised/kes-on-koige-suuremas-labipolemisohus
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Töötasin sama tööandja juures 5 aastat, seejärel lahkusin, et töötada teises ettevõttes. Aasta pärast aga liikusin vana tööandja juurde tagasi. Olen seal nüüd kaks aastat töötanud ning sain koondamisteate. Kas tööandja peab arvestama etteteatamisel minu kokku töötatud aega tema juures (7 aastat) või ainult viimast osa (2 aastat)?
- Üksikasjad
Millist innovatsiooni tehakse koolitusäris ja kuidas aru saada, kas ja millist koolitust klient vajab – need olid hiljutise koolitajate mittekonverentsi kõnekamad teemad, millele keskendume ka Äripäeva raadio saates “Õppetund”.
Saate esimeses pooles räägime innovatsioonist Fontese juhtivkonsultandi Juta Palmeri ning SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuhi Paap Petersoniga, kes osalesid tuntud innovatsioonistrateegi Patrick van der Pijli juhitud töötoas.
- Üksikasjad
Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega.
Põhipuhkuse kestus on vähemalt 28 kalendripäeva aastas. Pooled võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses, kuid mitte lühemas.
Alaealise ning osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on vähemalt 35 kalendripäeva aastas. Haridustöötajate põhipuhkuse kestus on kehtestatud Vabariigi Valituse määrusega.
Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Näide: puhkuse ajakavas on märgitud töötaja puhkuseks 21-27.06.2021, mil on ka 2 riigipüha. Töötaja viibib töölt eemal 7 kalendripäeva, kuid põhipuhkust kasutab 5 kalendripäeva.
Lisaks saab lugeda erinevast puhkusetüüpidest ja puhkusega seonduvast: https://www.tooelu.ee/et/26/puhkuse-liigid
Lehekülg 4 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee