Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2025

On inimlik, et töömõtted tulevad meiega koju ja eraelulised teemad ei jää tööle minnes kodu ukse taha ootama. Kuidas aga paremini tööle keskenduda ja piire seada, eriti kui eraelus on muresid? Soovitusi ja mõtteharjutusi annavad HeBA kliiniku psühholoog, superviisor Helena Ehrenbusch, Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoog Pia Pedanik ja Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.

Mõlemad psühholoogid tõdevad, et tööle häälestumiseks on universaalseid soovitusi keeruline leida. „Inimesed on nii huvitavad ja erinevad, et ei ole ühtseid nippe, mis sobiks kõigile,“ sõnab Helena Ehrenbusch. Kui tööle on keeruline keskenduda, siis soovitab ta mõtteharjutusena esmalt vaadata ajas tagasi: „Mis on praegu teisiti kui varem, kui tööle sisseelamine läks ladusalt ja keskenduda ei olnud raske? Kas koorub välja mingi muutus? Kust see raskus tuleb, kas see on väsimus või ületöötamine, kas töö meeldib?

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1519/toolainele-haalestumine

Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2025

Alates tänasest saavad Eesti ettevõtjad taotleda toetust teadus-​​ ja arendustöötajate tööjõukulude katmiseks. Toetus on mõeldud selleks, et Eesti ekspordis kasvaks keerulisemate toodete ja teenuste osakaal, mille eest globaalsel turul enam makstakse, säilitades olemasolevaid ja luues uusi teadus-​​arendustöötaja töökohti. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja 2025. aasta esimesel poolel teadus-​​arendustegevusega seotud töötasult arvestatud tulumaksust. 

Tegu on ühe lihtsamini ja kiiremini taotletava ettevõtlustoetusega, milleks läheb ainult kümmekond minutit, kuna rahastusotsused tehakse juba olemasolevate andmete järgi ning ettevõtjalt küsitakse minimaalselt lisainfot. EISi toetuste osakonna juhi Monica Hankovi sõnul arvestatakse toetust Maksu-​​ ja Tolliameti andmete põhjal ning aruandlust toetuse saamisega ei kaasne.

Ettevõtjad on teadus-​​ ja arendustöötaja toetust saanud taotleda alates eelmise aasta suvest, kui avanes esimene taotlusvoor. Täna avanenud voor on kolmas ja praeguseks on EIS aidanud katta teadus-​​ ja arendustöötaja kulusid rohkem kui 200 ettevõttes üle Eesti. Esindatud on väga erinevad valdkonnad, sh tööstusdisain, toidutööstus, ravimiarendus, IT-​sektor. 

Toetust on võimalik taotleda Eestis registreeritud ettevõtetel, kellel on vähemalt üks teadus-​​​arendusvaldkonna töötaja, kelle eest tasutakse Eestis tulumaksu. See võib olla teadlane, teaduskraadi või kõrgharidusega insener, või ka tehnik, kes on teadus-​​​ ja arendustööga seotud. Teadus-​​ ja arendustöötajate klassifitseerimisel ei lähtuta ametinimetusest, vaid tegevustest, millega töötaja tegeleb. Kui teadus-​​ ja arendustöötaja täidab lisaks muid ülesandeid, lähtutakse toetuse arvutamisel vaid teadus-​​ ja arendusega seotud ülesannete osakaalust.

Toetuse saamiseks on ka oluline, et töötajaga, kelle palgakulusid toetus katab, oleks sõlmitud tähtajatu või vähemalt aastane leping ning et ta oleks töötanud nõutavas rollis vähemalt kolme kuu jooksul selle aasta esimesel poolel.

Teadus-​arendustööd tegevate spetsialistide arv erasektoris on tõusuteel, Statistikaameti andmetel töötab erasektoris üle 5000 teadus-​ ja arendustöötaja, kuid tuhande elaniku kohta on see näitaja siiski üle kahe korra väiksem kui näiteks Soomes või Rootsis. 

Tegemist on taotlusvooru põhise toetusega, mis tähendab, et toetust saab taotleda kogu perioodi jooksul, mil voor on avatud ehk 11. augustist kuni 5. septembrini.

Taotlusvooru eelarve on 2,5 miljonit eurot ja toetust rahastatakse riigieelarvest.

Siit leiad teadus-​​ ja arendustöötaja toetust saanud ettevõtted
Rohkem infot toetuse kohta: https://​eas.​ee/​toetused/​teadus-​​​ja-​are​ndus​toot​aja-​toetus/

Allikas:
https://eis.ee/tanasest-saavad-ettevotjad-taas-taotleda-toetust-teadus-ja-arendustootajate-palgakulude-katmiseks/

Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2025

Tõhus viis töötajate motivatsiooni tõstmiseks
Kolmandasse pensionisambasse rahakogumine on tõhus viis pensioniks valmistumisel. Viimastel aastatel on aina populaarsemaks muutunud tööandjapension ehk nii mõnedki tööandjad maksvad motivatsioonipaketi osana täiendavat lisatasu kolmanda pensionisamba makseteks. Luminori tellitud uuring näitas, mida arvavad sellisest hüvest töötajad.

Mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse.
Mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse.

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 75 protsenti vastanutest näeks olulist motivatsioonitõusu, kui tööandja teeks makseid nende kolmandasse pensionisambasse. Tööandja saab rahakogumisse panustada töötajaga kokkuleppel ning selleks on erinevaid võimalusi, näiteks suunates kolmandasse sambasse teenitud boonused või osa palgasummast. Kasu, mille töötaja saab tööandja maksetest pensionifondi, on tänu tööandja maksete tulumaksuvabastusele 28 protsenti suurem, võrreldes sellega, kui makse tehakse töötaja arvelduskontole.

Tööandjapension võib motivatsiooni oluliselt tõsta.
„Kolmanda pensionisamba eelis on see, et inimese enda poolt sinna tehtud maksetelt saab riigilt tulumaksu tagasi. Tagastust saab kuni 15 protsendi ulatuses oma brutosissetulekust, maksimaalselt 6000 eurot kalendriaasta jooksul. Lisaks on selle kasutamine paindlik ning vajaduse korral on võimalik kolmandast sambast ka raha kas osaliselt või täies mahus välja võtta,“ selgitas Luminori pensionitoodete üksuse juht Hannes Kuusk.

„Mõned ettevõtted on otsustanud panustada veelgi rohkem töötaja tulevikku, lisades omalt poolt sama summa, mille töötaja oma palgast kolmandasse sambasse kannab. Kui tööandja maksaks kolmandasse sambasse 10 protsenti igakuisest töötasust, on see arvestades maksustamist ja liitintressi töötajale märgatavalt kasulikum kui samaväärne brutopalga tõus,“ sõnas Kuusk.

Pensionitoodete üksuse juhi sõnul võiks kolmanda samba maksed olla määratud protsendina sissetulekust, mitte kindla summana – see kehtib nii tööandja kui ka töötaja panuse puhul – nii on kogumine lihtsam ja süsteemsem.

Uuringu tulemused näitasid, et iga kümnes vastanu näeks tööandjapensioni pakkumises väikest motivatsiooni tõusu ning 15 protsendi vastanute jaoks poleks tööandjapension motiveeriv hüve. Lisaks selgus, et mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse. Kui netopalk jääb vahemikku 751–1000 eurot, näeb seda olulise lisamotivatsioonina 69 protsenti vastanutest. Rohkem kui 1500-eurose netopalgaga töötajate seas kasvab see osakaal juba 82 protsendini.

Allikas:
https://www.rup.ee/uudised/tooturg/t-hus-viis-tootajate-motivatsiooni-t-stmiseks

Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2025

Puhkuselt tagasi tööle: kuidas hoida energiat ja vältida liigset stressi.

Puhkuselt tööle tagasitulek on paljudele raske. Teadlased nendivad, et tervis ja heaolu on inimestel kõrgeim puhkuse kaheksandal päeval, kuid langeb kiiresti tavatasemele juba esimesel töönädalal.

„Veel sõltub puhkuselt saadud positiivsete emotsioonide kestmine koormusest ja stressitasemest, millega tööle naastes silmitsi seistakse. Uuringud näitavad, et madalama stressitasemega ametites töötajad suudavad puhkuse positiivset mõju kauem säilitada, samas kui suur töökoormus võib need kasud sootuks kiiresti kaotada,“ räägib SEB Life and Pension Baltic SE töötajakogemuse juht ja füsioterapeut Jaanika Reinmann.

Seetõttu soovitab Reinmann puhkustelt naasjatele mitte üksnes töösse ja kohustustesse sukelduda, vaid iga inimene peaks võtma endale ka väikeseid pause õhtuti ja nädalalõppudel, kus tegeleb endale meeldivate tegevustega. Ka tööpäevasisene lõuna on puhkus tööst.

„Kõige paremini säilitab puhkamise kasulikkust puhkus ise — selle kvaliteet, mitte niivõrd kestus ega konkreetsed tegevused. Sellised tegurid nagu lõõgastumine, lemmiktegevustest rõõmu tundmine, uute kogemuste nautimine ning võimalus valida, mida, millal ja kellega koos midagi teha, on teadusuuringute põhjal samuti tugevalt seotud tervise ja heaolu paranemisega isegi siis, kui tegevus on lühiajaline.“

Kõige paremini säilitab puhkamise kasulikkust puhkus ise — selle kvaliteet, mitte niivõrd kestus ega konkreetsed tegevused.

„Seega järgmine kord, kui puhkate, mõelge, kuidas puhata kvaliteetselt,“ soovitab Reinmann.

Inimestele, kes sel suvel veel ei ole jõudnud puhata, soovitab ekspert: „Puhkama peab. Puhkus avaldab tervisele positiivset mõju, parandab tuju ja vähendab stressi. Samuti suureneb puhkuse ajal harilikult inimeste füüsiline aktiivsus, mis on tervisele kasulik selle kõige laiemas tähenduses.“

Puhkus avaldab tervisele positiivset mõju, parandab tuju ja vähendab stressi.

Kuidas muuta tööle naasmine sujuvamaks?

Inimesed kogevad esimestel puhkusejärgsetel tööpäevadel sageli raskusi tööülesannete täitmisel, sotsiaalses taasintegreerumises ning tunnevad isegi meeskonnast võõrandumise tundeid. Jaanika Reinmann jagab teaduskirjanduse põhjal soovitusi, kuidas naasta tööle tervislikult.

Võta üleminekupäev – ära tule tööle otse puhkusereisilt, isegi kui puhkus oli vaid rahulik aeg suvemajas. Anna endale vähemalt üks vaba päev puhkuse ja töö vahele.
Hoia esimene päev rahulik – väldi pärast puhkuselt naasmist esimestel tööpäevadel liiga paljude koosolekute või ülesannete planeerimist.
Sisene töörütmi rahulikult – tee nädalaplaan, püüa vältida olukorda, kus pead korraga palju ülesandeid täitma.
Sea esikohale tähtsad ülesanded – keskendu esmajärjekorras kõige olulisematele tööülesannetele ja jäta madalama prioriteediga ülesanded ootele.
Jätka puhkuse ajal omandatud tervislikke harjumusi – hoolitse enda eest, liigu, tee pause ja suhtle inimestega.

https://goodnews.ee/puhkuselt-tagasi-toole-kuidas-hoida-energiat-ja-valtida-liigset-stressi/