Artiklid
- Üksikasjad
Marge Mäekivi, Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija
Siiani on olnud suhteliselt levinud arvamus tööandjate hulgas, et tööõnnetuse toimumisest teavitamine on ettevõtte mainele kahjulik ning tööõnnetuste varjamiseks mõeldakse välja kõikvõimalikke skeeme. Viimasel ajal on aga olukord muutumas.
Paraku leidub tööandjaid, kes hirmutavad tööõnnetuses kannatanuid töökoha kaotamisega või lubavad maksta „hüvitist“, et tööõnnetuses vigastatu oma suud ei paotaks. Samas aga unustatakse, et olnut ei saa olematuks muuta ja kuulujuttudena levib teave rahvahulgas edasi. Seega jääb pikaks ajaks püsima närvipinge: kas varjatud tööõnnetus tuleb välja või ei tule? Meditsiinivaldkonnas on aga tõestatud, et närvirakud ei taastu.
Tööõnnetuse varjamine on lühinägelik käitumine. Tööandja poolt kerge trauma asjaolude väljaselgitamata jätmine võib hiljem kaasa tuua juba tõsisema õnnetuse koos sellest tulenevate rahaliste kahjudega, mida oleks olnud võimalik ennetada või vältida, kui sellele oleks eelnevalt tähelepanu pööratud.
Kui õnnetuse toimumise asjaolud on segased, selgitab tööinspektor tööandjatele, kuidas jõuda toimunu suhtes selgusele, kuidas vormistada juhtumi dokumentatsioon ning kuidas edaspidi korraldada tööohutusalast tööd nii, et vältida samalaadseid tööõnnetusi või ohuolukordi.
Tööandjad ja töötajad muutuvad aktiivsemaks
Minul kui tööinspektor-uurijal on rõõm tõdeda, et viimasel ajal on tööandjad muutunud tööõnnetuste ja ohuolukordade teatamisel aktiivsemaks ning ka töötajate teadlikus on suurenenud. Töötaja peab julgema enda eest seista, tundma oma õigusi ning nõudma tervislikke ja ohutuid töötingimusi.
Positiivse näitena saan välja tuua tööandja Hiiu maakonnast, kes hiljuti võttis Tööinspektsiooniga ise ühendust, kui kuulis tööl juhtunud õnnetusest noore töötajaga. Vaatamata töötaja kartusele teavitada juhtunust tööandjat, viis tööandja läbi tööõnnetuse uurimise ja esitas raporti toimunud tööõnnetuse kohta.
Statistika on mõtlemapanev: käesoleva aasta seitsme kuu jooksul on Tööinspektsioonis registreeritud 2186 tööõnnetust, lisaks on uurimisel veel 197 õnnetusjuhtumi asjaolud. Registreeritud tööõnnetustest on raskeid 459 ja kergeid 1718. Surmaga on lõppenud 9 tööõnnetust, lisaks on täpsustamisel kahe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud.
Võrreldes mullu sama ajaga on käesoleval aastal tööõnnetuste arv mõnevõrra kasvanud. Mullu seitsme kuuga toimus tööõnnetusi 2119, sealhulgas 445 rasket, 1657 kerget ning 8 töösurma. Ent positiivne on see, et kasvamas on kergete tööõnnetuste osakaal: seegi on üks märk, et tööõnnetustest teatamine on paranenud.
Tööõnnetuse kohta võib infot anda igaüks
Tööinspektsiooni poole on pöördunud ka tööõnnetustes kannatanute sugulased, kes on teavitanud õnnetuste toimumisest, kui kannatanu ise ei saa seda saadud vigastuse tõttu teha ning tööandjal puudub julgus juhtunut tunnistada. Selliste juhtumite puhul on Tööinspektsioon alustanud teabe kontrollimist sündmuste selgitamiseks. Juhul, kui Tööinspektsiooni uurimise tulemusel selgub, et tegemist oli tööõnnetusega, mida varjasid kas tööandja või töötaja või siis mõlemad, näeb seadusandlus ette karistuse väärteomenetluse korras. Karistada saab nii tööandjat kui ka töötajat.
Samuti võib töötaja kaotada tööõnnetuse registreerimata jätmisel osa haigushüvitisest ning võimaluse taotleda tööandjalt toetust edasisteks ravikuludeks.
Tööõnnetuse varjamine on seaduserikkumine, millega kaasneb väärteomenetlus ja rahatrahv. Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 800 eurot, juriidilist isikut aga trahviga kuni 2000 eurot.
Tervislikke ja ohutuid töötingimusi saab tagada ainult kaasates kõiki tööturu osapooli.
Tööst ei tohi mitte mingil juhul saada inimest tappev ega sandistav tegevus, vaid see peab olema kõigile kasutoov, rahulolu pakkuv ja edukas ettevõtmine.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Käisin koos sõbraga tööl, temal oli kirjalik tööleping, aga minul polnud. Tööandja jättis töötasu maksmata, kas mul on üldse õigus midagi nõuda kuna kirjalikku lepingut polnud?
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet).
TLS § 29 lõike 1 alusel eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku. Töötasu kokkuleppe puudumisel loetakse TLS § 29 lõike 2 alusel töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Vaidluse korral, kui töötaja ja tööandja vahel puudub töötasu kokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, tuleb töövaidlusorganil konkreetseid asjaolusid hinnates välja selgitada, milline on sellisel tööl tavaliselt makstav tasu. Tavaliselt makstava tasu suurusjärgu teadasaamiseks võib näiteks kasutada sarnast tööd tegevate töötajate töötasu samas ettevõttes, samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete töötasu statistikat jm asjaolusid.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluse käigus peab oma nõudeid tõendama ja tunnistajate ütlused on selleks üks võimalus, samuti kõik kirjalikud dokumendid töösuhte kohta.
Seega on Teil õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee/.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Töölepingu seaduse (TLS) § 88 võimaldab tööandjal töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Need põhjused tulenevad kas töötaja süülisest käitumisest või asjaoludest, mille tekkimises töötaja süü puudub.
Töölepingu seaduse (TLS) § 88 võimaldab tööandjal töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mis ei võimalda töösuhet jätkata (lõige 1). Need põhjused tulenevad kas töötaja süülisest käitumisest või asjaoludest, mille tekkimises töötaja süü puudub. Süüliseks käitumiseks on näiteks töökohustuste rikkumine, teo toimepanemine, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu jms (lõige 1 punktid 3 – 8), töötaja mitte süüliseks käitumiseks on pigem tema seisundist tulenevad põhjused nagu töövõime vähenemine terviseseisundi või tööga mitte toimetuleku tõttu (lõige 1 punktid 1, 2).
Punktid 1 – 8 annavad seega töölepingu erakorralise ülesütlemise tüüpilisemaid põhjuseid kajastava näidisloetelu, kuna lõige 1 ütleb, et töölepingu võib üles öelda eelkõige punktides 1 – 8 kirjeldatud põhjustel. Siit saab järeldada, et tööandja võib töötaja töölepingu üles öelda ka muudel, kui lõige 1 punktides 1 – 8 kirjeldatud tüüpilistel põhjustel, peaasi, et täidetud on tingimus, et põhjused on nii mõjuvad, et mõlemapoolseid huve järgides ei saa eeldada töösuhte jätkamist.
Töötaja jaoks on oluline, et juhul, kui ta ei ole süüdi tema töölepingu erakorralises ülesütlemises, oleks tal edasise töötuse korral õigus saada töötuskindlustushüvitist. Selline õigus on talle tagatud töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt hüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töösuhe lõppes TLS § 88 lõige 1 punktides 3 – 8 nimetatud põhjustel, see tähendab siis töötaja süülisest käitumisest tulenevatel põhjustel.
TLS § 95 lõige 2 ütleb, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Seega juhul, kui töötajaga töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjus ei mahu ühegi TLS § 88 lõike 1 punktides 1 – 8 nimetatud tüüpkirjelduse alla, on lubatav ülesütlemise õiguslikule alusele viidata üksnes lõike täpsusega ehk öelda leping üles TLS § 88 lg 1 alusel. Oluline on vaid see, et alusele lisanduks ülesütlemise põhjendus ehk sõnaline kirjeldus. Kui kirjeldusest selgub üheselt, et põhjuseks ei olnud töötaja süüline käitumine, ei tee seadus ka takistusi töötuskindlustushüvitise määramiseks. Ebatüüpilise, kuid siiski mõjuva põhjuse surumine lõige 1 konkreetse punkti alla võib anda oodatust vastupidise tulemuse, kuna võimaldab õigusvaidluses formaalselt tuvastada, et ülesütlemise alus ei vasta punktis kirjeldatud põhjusele.
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Selgitage, kuidas arvutatakse puhkuserahasid?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:
Töötaja puhkusetasu arvutatakse ja makstakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" alusel.
Keskmine töötasu arvutatakse eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mille palgapäev on möödunud. Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.
Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu makstud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu.
Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu, nt kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu. Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.
- Üksikasjad
Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et palavusega võib töötamine muutuda tervistkahjustavaks.
Suvi on käes ning palavad ilmad põhjustavad raskusi töötajatele ja tööandjatele. Antud olukorras otsitakse tihtipeale abi tööinspektsioonist, saamaks teada, millise temperatuuriga võib veel tööd teha, teatas inspektsioon,
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lg 2 sätestab, et töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ja tervist. Sama seaduse § 6 lg 4 sätestab nõuded sisekliimale: “Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja –niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi“.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitab välja kõik töökeskkonnas toimivad ohutegurid. Riskianalüüsi käigus aga enamasti ei pöörata tähelepanu välistingimustest lähtuvatele asjaoludele nagu meie kliimavööndile mitteomane kõrge välistemperatuur. Lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest peab tööandja rakendama meetmed ohutegurite toime vähendamiseks. Eelnevast lähtudes võiks tegevuskavasse lülitada mitut laadi meetmeid.
Korralduslikest meetmetest võiks teha perioodilisi vaheaegu töös, eriti kuumadel päevadel lühendada võimaluse korral tööpäeva pikkust, muuta kokkuleppel ajutiselt tööaega, vastastikusel kokkuleppel muuta puhkuste aegu, korrigeerida tootmiskavasid jne.
Materiaalsete meetmete kasutamise korral tuleks töötajad varustada joogiveega ja panna aknakatted päikesepoolsetele akendele. Kõige kulukam on ventilatsioonisüsteemide ehitamine ning konditsioneeride paigaldamine. Nõuded ventilatsioonile sätestab valitsuse 14. juuni 2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.
Probleemide korral tuleks töötajatel pöörduda töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu poole.
Lehekülg 1212 / 1653