Üksikasjad

Avaldatud: 27 juuli 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Kolm aastat tagasi, 1. juulil 2009. aastal jõustus uus töölepingu seadus, milles ühendati mitmete eelnevalt kehtinud töösuhteid reguleerivate seaduste sätted. Juba enne, aga ka pärast seaduse jõustumist on võinud kuulda sellest, et uus seadus on loodud tööandja huve silmas pidades. Portaali RMP.ee toimetaja Maia Kurim võttis oma Tallinna ülikoolis kaitstud magistritöö "Uue töölepinguseaduse määratlemata õigusmõistete tähenduse konstrueerimine seaduses ja meedias" eesmärgiks uurida, kas sellisel väitel on alust ja kuidas meedia abil sellist tõekspidamist konstrueeritakse.

Töö kokkuvõttes ütleb autor, et seaduses kasutatavatest määratlemata õigusmõistetest lähtudes ei saa väita, et seadus toetab vaid tööandja või töötaja huvisid. Seevastu meediatekstide analüüsist võis järeldada, et lähtuvalt sellest, kelle vaatepunkti kirjeldatakse, kujundatakse ka seadusele antav sisu. Meediatekstides kirjeldatu seljatas seaduses kirjapandu vääramatult, sest kujundas seadusele tööandjakeskse sisu.

Kahtlemata saab seadusele ette heita defineerimata või nõrgalt defineeritud mõisteid ja sellest lähtuvalt üheselt mitte mõistetavat konteksti, mis loob väga laia pinna seaduse subjektiivseks tõlgendamiseks, mis ajendab mõtlema, et ehk on hoopiski liialt suur tõlgendamisruum tegelikkuses pahameele, et seadus on loodud tööandja huvides, allikas ja ajendab töötajaid ning nende esindajaid neile kahjulikust seadusest rääkima, kirjutas Kurim oma töö tutvustuses.

Autori hinnangul ei saa mõistete defineerimisele tuginedes väita, et määratlemata õigusmõisted toetavad vaid tööandja või töötaja huvisid. Sarnaselt määratlemata õigusmõistete defineerimisega ei saa ka neid ümbritseva konteksti analüüsist järeldada, et seaduses kirjapandu on mõeldud üks-üheselt tööandja huvisid kaitsma. Kirjeldavate väljenditega seotud sätted jagunesid pigem enam-vähem võrdselt – pooled olid suunatud tööandja õigustele ja kohustustele ning pooled vastavalt töötaja õigustele ja kohustustele,

Seaduses kirjapandu on kuivad faktid, kuidas tuleb kehtestatud normide järgi käituda või millistest tegudest hoiduda. Paragrahvide rakendamisel hakkavad need elama oma elu ja looma tegelikku seadusepügalate taga olevat reaalsust. Erinevalt seaduse tekstist võis meediatekstide analüüsist järeldada, et tööandjad on varmad ära kasutama oma tugevama positsiooni. Nii kujutatakse neid meedias kui türanne, kes töötajaid alandavad ja mõnitavad, parema äranägemise järgi mugavalt lahti lasevad või kes tööle kandideerijaid endale sobival moel ründavad.

Tööandjat kujutatakse töösuhtes jõupositsioonil olevana. Tema vastava käitumise kirjeldamine meedias kujundab seadusele tööandjakeskse sisu. Töötajast seevastu kuvatakse meedias pilt kui ohvrist, keda tööandja ahistab ja vääriliselt ei hinda. Töötaja on ohver, kes annab endast kõik, kuid tööandja seda ei näe või ei taha näha.

Analüüsitud meediatekstides kirjeldatu oli eranditult esitatud töötaja vaatepunktist lähtuvalt. Analüüsist ilmnenud probleemide ühepoolse kajastuse põhjal võib järeldada, et meedias loob seadusele tööandjakeskse sisu see, kelle vaatepunktist infot jagatakse.

Eestis kehtivate seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kõrval eksisteerib ka neljas ehk meediavõim, mille abil enamasti suur osa võimusuhetest konstrueeritakse. See, kuidas teemat kajastatakse ajakirjanduses, määrab sageli ka üldised hoiakud ühiskonnas. Meediatekstide analüüsist ilmnenud kuvandid loovad pinnase üldistusteks – samuti seaduse sätete kallutatuse puhul. Kui tööandjat kajastatakse seadusesätete kuritarvitajana, siis võib kujunedagi arvamus, et tema käes on võim, mida ta kasutab ka seadusepügalate täitmisel, mis omakorda loob kujutelma tööandjakeskne seadusest, leiab Maia Kurim oma magistritöös.

Põhjalikumalt loe portaalist RMP.ee siit >> http://www.rmp.ee/toooigus/tls/13444

Üksikasjad

Avaldatud: 24 juuli 2012

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Haigekassa

1.augustist 2012 jõustub seadusemuudatus, mis annab õiguse ravikindlustusele FIE ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale, kelle eest FIE maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt.

FIE abikaasal on õigus ravikindlustusele kui:

· abielu on sõlmitud ja kehtiv,

· abikaasa osaleb tavapäraselt FIE ettevõtte tegevuses,

· abikaasa ei ole FIE-ga töösuhtes ega ole ka tema lepinguline äripartner.

FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa registreerimine kindlustuskaitse saamiseks on FIE ja abikaasa enda otsustada, kas kindlustuskaitse tekitamine on vajalik või mitte. FIE abikaasa võib olla lisaks kindlustatud ka mõnel teisel alusel (näiteks töötab töölepingu alusel), abistades samal ajal ka oma FIE-st abikaasat.

FIE abikaasa ravikindlustuse vormistamiseks tuleb FIE-l esitada Maksu-ja Tolliametile avaldus abikaasa kandmiseks maksukohustuslaste registrisse ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana. FIE-l kaasneb siis kohustus maksta iga kuu abikaasa eest sotsiaalmaksu. Kuna maksustamisperiood abikaasa puhul on kuu, kujuneb ühe makse suuruseks 2012. aastal 91,75 eurot.

Täpsemalt on võimalik lugeda haigekassa kodulehelt (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine/fie-tegevuses-osalev-abikaasa).

Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuli 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Uued töötajad kuuluvad suurimasse ohugruppi: ligi 30 % rasketest tööõnnetustest juhtub esimesel tööaastal, tuvastas Tööinspektsiooni uuring. 2/3 juhtudel on õnnetuse üks põhjus ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.

„Rasketest tööõnnetustest ligi 30% juhtub esimesel tööaastal uue tööandja juures. Seda on üle kahe korra rohkem kui teisel töötamise aastal,” kinnitas Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi, kes analüüsis aastatel 2006–2010 Eestis registreeritud raskeid tööõnnetusi. Tööinspektorid leidsid 2/3 juhtudel, et raske tööõnnetuse üheks põhjuseks oli ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.
60% kõigist 18–24aastastest raskesse tööõnnetusse sattunud töötajatest said vigastada just esimesel tööaastal. Meestega juhtub esimesel tööaastal neli korda rohkem raskeid tööõnnetusi kui naistega.
„Tööandja kohustus on korraldada uuele töötajale enne tööle asumist tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe,” rõhutas Avi. Kui tööandja ei edasta tööks vajalikku infot, siis võib tagajärjeks olla uue töötaja tööõnnetus või kutsehaigus. Vähekogenud töötaja kas kukub õnnetult, kaotab kontrolli seadme või teisaldatava objekti üle vms.
Tihti juhtub õnnetusi libedatel pindadel, treppidel ja redelitel ning saagimiseks mõeldud tööpinkidel. Samuti on oht, et juhendamata töötaja lõhub mõne seadme või kahjustab muudmoodi tööandja vara.
Esimesel tööaastal juhtunud rasketest õnnetustest toimus üle poole järgmistel tegevusaladel: ehitus; metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmine; hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja -rataste remont; puidutöötlemine ja puittoodete tootmine.
Peamiselt vigastatakse rasketes tööõnnetustes jäsemeid ning keskmiselt kaasneb iga juhtumiga 67 töövõimetuspäeva. Ent tagajärg võib olla veelgi rängem: 2011. aasta märtsis hukkus raietööline, kes jäi puu alla, mille langetas katseajal esimest päeva tööl olnud kolleeg. Tööandja ei suutnud tõendada, et raiebrigaadi töötajad oleksid olnud piisavalt juhendatud ning teadlikud töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Tööinspektsioon algatas selle juhtumi kohta väärteomenetluse.
Enne töötaja lubamist iseseisvale tööle on tööandjal kohustus hinnata uue töötaja oskusi, näidata ette õige tööviis, jagada ülesandeid vastavalt oskustele, kehtestada tõhusad kontrolli- ja ettevaatusmeetmed vigastuste vältimiseks, sealhulgas ka järelevalve jne.
Kui tööinspektor leiab kontrollkäigu jooksul ilma juhendamiseta tööle lubatud isiku, siis ta peatab töötegemise, kuni juhendamise toimumiseni. Tööohutus- ja töötervishoiualaselt juhendamata ja väljaõpetamata jätmise eest võib füüsilisest isikust ettevõtjat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ning juriidilist isikut trahviga kuni 2600 eurot.
Täiendavat infot leiab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee, kus saab tutvuda tööõnnetuste põhjuste analüüsiga ja brošüüriga „Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal”.

Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324

Üksikasjad

Avaldatud: 23 juuli 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kaks kuud tagasi võeti mind tööle käsunduslepinguga haiguslehel viibiva töötaja asendamise ajaks. Nüüd on leping lõppenud ja soovin teada, kas mul on õigus saada mingeid lõpurahasid?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Võlaõigusliku lepinguga tööd tehes makstakse tasu tehtud töö eest ja muid hüvitisi ette nähtud ei ole.

Töövõtu- ja käsunduslepingu alusel teenuse osutamise kord on sätestatud võlaõigusseaduses. Seega inimene, kes on sõlminud töövõtu- või käsunduslepingu, ei saa nõuda puhkust, vähemalt kord kuus töötasu maksmist kindlal tähtajal, ega hüvitisi, mis on ette nähtud töölepingu seaduses töölepingu lõpetamise puhuks.

Tööd teha ja selle eest tasu saada võib mitut liiki lepingu alusel. Millisel juhul millist lepingut sõlmida, on vahel raske otsustada, sest kõigi nende lepingute alusel tehakse tööd. Võlaõiguslikust lepinguvabaduse põhimõttest juhindudes otsustavad lepingu osapooled, millise lepingu nad sõlmivad.

Kui aga hiljem töötaja saab aru, et temaga sõlmitud võlaõiguslik leping on oma sisult töölepingu tunnustega (tööd tuleb teha teise poole juhtimise ja kontrolli all), saab ta vaidlustada lepingu olemuse, nõudes oma töösuhte tunnistamist töölepinguliseks suhteks ja edasi sellest tulenevaid hüvitisi.