Artiklid
- Üksikasjad
Tuuli Jõesaar
Firmad ei vaevu koostama paindlikke töögraafikuid ja noored emad lahkuvad „poolte kokkuleppel”.
25-aastane Birgit (täisnimi toimetusele teada – toim) töötas ühes ketipoes müüjana. Kolm aastat tagasi sai ta lapse. Praegu on Birgit juba poolteist aastat töötu, sest ükski tööandja pole teda pärast lapsepuhkust tööle võtnud. „Kui rasedaks jäin ega saanud enam suuri kaste tõsta, läksin kaupluse juhatajaga rääkima, et kas saaks kergemat tööd või ei peaks hilisõhtuni töötama.
Ta ütles, et ei saa, ja siis hakkas kohe ka rääkima, et ma mõtleks, mis pärast emapalka edasi saab,” rääkis Birgit. „Kaupluse juhataja ütles, et seaduse järgi nad muidugi hoiavad mulle kohta, aga et ma ei hakkaks endale ette kujutama, et pärast emapalka saan mingeid eritingimusi. Ta ütles, et meie kaupluses poole kohaga töötajaid ei peeta, kuna see ajaks graafiku keeruliseks. Ja et mul oleks nii endale kui ka lapsele parem hakata kohe uue töö peale mõtlema,” meenutas ta.
Birgit hakkaski peatselt pärast lapse sündi tööd otsima, kuid pole siiani leidnud. Tal on keskharidus, lisaks kolmeaastane klienditeenindustöö kogemus, samuti oskab ta vene ja inglise keelt. Sellegipoolest pole tööotsingud vilja kandnud. „Eks asi on ilmselt ka selles, et ma elan maal, mitte Tallinnas. Müüjaks ma saaks küll, aga ainult täiskohaga. Aga mul pole last kusagile jätta pika nädala õhtute ajal,” näeb Birgit oma pikaajalise töötu staatuse taga otsust laps saada.
Tallinna töötukassa osakonna karjäärinõustajat Eva Rebast Birgiti lugu ei üllata. „Minu juurde satub igal nädalal üks-kaks sellist,” ütles ta. Korralikku statistikat pärast lapsepuhkust tööst ilma jäänud naiste kohta ei ole kusagilt võtta, sest seda ei tehta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Kristiina Kruuse, reporter
Tartumaal on arvel ligi 3000 töötut, ent töötegijaid napib, sest umbes pooled töötukassas arvel olevad inimesed eelistavad suvekuudel aktiivse tööotsimise asemel puhata või hooajatöödel mustalt raha teenida.
«See on tõsine probleem. Umbes pooled meie kliendid ei kandideeri praegu nii aktiivselt, kui võiksid. Nad eelistavad jätta tööotsingud sügisele,» ütles Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli.
Tööotsimise edasilükkamise põhjuseks on Väli sõnul enamjaolt töötute soov suvekuudel veel töötuhüvitise najal muretult puhata ning niigi nappi suve nautida.
Osa leiab ka suvehooajaks tasuva ebaseadusliku töö, mida nad eelistavad ametlikule tööle.
Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna tööandjate konsultant Gätlin Ardel suhtleb enda sõnul iga päev vähemalt ühe tööandjaga, kelle tööpakkumise vastu pole paari nädala jooksul ükski tööotsija huvi tundnud. Selline olukord seab töötukassagi kimbatusse.
«Meil on väga keeruline seletada tööandjatele, kuidas meil on piirkonnas 3000 ringis kliente, aga mitte keegi tööle ei kandideeri,» nentis Ardel.
Salaja passiivsed
Et töötukassa kaudu haigekassa kindlustuse ja töötuhüvitise saamise tingimuseks on aktiivne tööotsimine, ei tunnista inimesed üldjuhul, et nad ei taha suvel tööd teha. «Enamik püüab jätta muljet, et nad on ikkagi tööst huvitatud. Vaid mõni üksik koondatu on ausalt öelnud, et on väsinud ja tahab puhata,» märkis Väli.
Jane Väli möönis, et konsultantidel on põgusa kohtumise põhjal keeruline vahet teha, kas inimesel on tõsine soov tööd leida või ta püüab ainult näida tööotsijana.
Kui aga inimene on jätnud mõnele kohtumisele minemata, lubadusi täitmata või konsultandil tekib muul põhjusel kahtlusi töötu kavatsustes, kutsub töötukassa teda sagedamini ja põhjalikemasse konsultatsioonidesse.
«Varem või hiljem tulevad kõik valed välja ja selgub inimese tegelik motivatsioon. Kui ta ikka tegelikult töökoha leidmisest huvitatud pole, hakkab tal pikas ja põhjalikus konsultatsioonis üsna ebamugav,» lisas Jane Väli.
Sellisel juhul paneb töötukassa inimese valiku ette, kas ta lahkub omal soovil töötukassa klientide nimistust või hakkab tõepoolest aktiivselt tööd otsima. Kui aga selgub, et inimene on töötuna arvel olles ebaseaduslikult tööl käinud, tuleb tal töötukassale saadud hüvitised tagasi maksta.
Vajalik ohver
Aktiivse tööotsimise lükkamine suvelt sügisele tähendab töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli sõnul septembris silmitsi seismist märksa tihedama konkurentsiga tööturul.
«Nii kui suvised ilmad läbi saavad, hakkavad kõik korraga aktiivselt tööd otsima. Suvel puhkamist eelistanud inimesed ei arvesta aga sellega, et nendega sarnaselt mõtleb veel väga palju teisigi,» märkis Väli.
Lisaks võtavad sügisel end töötuna arvele hooajatöödel olnud inimesed, noored, kes pole kooli sisse saanud, ning inimesed, kes on suvel ühest maakonnast teise kolinud.
«Sügisel on igal juhul palju raskem tööd leida kui suvel,» lausus Väli ja soovitas inimestel tööotsimisega mitte viivitada.
«See üks suvi tasub ohvriks tuua, et mitte panna ennast sügisel keerulisse seisu,» lisas ta.
Töötud ja töökohad
• 21. juuni seisuga oli Tartu maakonnas registreeritud 2963 töötut.
• Vabu töökohti oli töötukassa andmebaasis Tartumaal eile 250, neid 145 tööpakkujalt.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Meie ettevõtte töötaja ei ilmunud enam 4. juunil tööle, mitteametlikel andmetel olevat ta Eestist lahkunud ning asunud tööle ühes Soome ettevõttes. Saatsime töötaja kodusele aadressile kirja, milles hoiatasime teda, et kui ta tööle ei ilmu, ütleme talle töölepingu üles ja nõuame sisse ühe kuu palga. Püüdsime telefonitsi töötajaga ühendust saada, kuid ilmselt on töötaja oma telefoninumbri ära vahetanud. Tõenäoliselt tuleb meil selle töötajaga nüüd tööleping lõpetada ehk talle tööleping üles öelda. Kas me saame seda teha tagasiulatuvalt, ehk märkides ülesütlemisavalduses töösuhte lõpetamise päevaks töötaja esimese töölt puudumise päeva, 4. juuni?
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Tagasiulatuvalt, ehk taandkuupäevaga töölepingu lõpetamine oli võimalik enne 01. juulit 2009, kui töölepingu alusel töötavatele isikutele kehtisid töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) sätted. TDVS § 12 lõike 3 kohaselt sai lugeda omavoliliselt töölt puuduva töötaja tööleping lõpetatuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Alates 01.juulist 2009 aga ülalnimetatud seadus (koos TDVS § 12 sätestatuga) töölepinguga töötavate tööliste osas ei kehti.
Nüüd juba pea kolm aastat kehtiv töölepingu seadus (TLS) töölepingu tagasiulatuvalt lõpetamist ei sätesta. Seega, tagasiulatuva kuupäevaga tööandja ettevõtte töötaja töölepingut lõpetada ei saa. Samas võib tööandja esitada enda asukohajärgsele Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõude omavoliliselt lahkunud töötaja vastu töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, sest sellise võimaluse sätestab tööandja jaoks TLS § 74 lõige 3.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Küsimus: Mul on peres kaks alla kolmeaastast last. Möödunud aasta oktoobris koondati mind eelmisest töökohast. Õnneks sain novembri lõpust uuesti tööle, kuid kas mul annab veel nii pika aja möödudes eelmisele tööandjale mingit nõuet esitada, kuna mind poleks tohtinud laste tõttu koondada?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu seaduse järgi on alla kolmeaastast last kasvataval töötajal eelisõigus jääda tööle koondamissituatsioonis. See tähendab, et kui on veel töötajaid võrreldaval ametikohal, tuleb koondada keegi neist ja jätta tööle eelisõigusega töötaja.
Töölepingu seadus sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi. Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud ülalmainitud põhjustel ning on seetõttu keelatud. Sellisel juhul peab tööandja tõendama, et ta ütles töölepingu üles töölepingu seaduses lubatud alusel, näiteks koondamise tõttu.
Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine loetakse tühiseks.
Töösuhtest tulenevate nõuete esitamise üldine tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ning kolm aastat töötasu nõude esitamiseks.
Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105).
Märgite oma kirjas, et Teid koondati oktoobris 2011.a. Seega möödus ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg novembris 2011.a.
Juhul kui Teil on aga saamata jäänud töötasu nõudeid, on Teil õigus 3 aasta jooksul esitada avaldus kohtule või töövaidluskomisjonile saamata jäänud töötasu nõudes.
- Üksikasjad
Olenevalt töö iseloomust ja ülesannetest on tööandjal õigus lähetada töötaja väljapoole ettenähtud töökohta.
Tööandjal tuleb aga seejuures katta lähetusega seotud kulud ning välislähetuse puhul maksta töötajale ka päevaraha. Lähetuskulude hüvitamisega kaasnevad omakorda mitmed tingimused, millest nii tööandjal kui töötajal juhinduda tuleb, kirjutas D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet Delfi majandusele.
Keda ja kui kauaks võib töölähetusse saata?
Kui tööandja ja töötaja pole omavahel teisiti kokku leppinud, on maksimaalne töölähetuse pikkus kuni 30 järjestikust kalendripäeva. Kuigi lähetusse saatmisega ei kaasne suuri piiranguid, mõningad tingimused siin siiski on. Näiteks rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata aga üksnes siis, kui selleks on oma nõusoleku andnud nii alaealine töötaja kui tema seadusliku esindaja.
Lähetusega seotud kulude hüvitamine
Seadusest tulenevalt peab tööandja hüvitama töötajale lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning tööülesande täitmisega kaasnevad muud mõistlikud kulud. Tüüpilised kulud, mida tööandja hüvitab, on näiteks sõidupiletite, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo või valuutakurssidega seotud kulud. Kui töötaja suundub lähetusse oma isikliku autoga, tuleb tööandjal katta sõiduki kasutamisega otseselt seotud ning täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.
Kui töötaja suundub töölähetusse välisriiki, peab tööandja lisaks lähetusega seotud kuludele maksma töötajale ka välislähetuses oldud aja eest päevaraha, tehes seda vähemalt alammäära ulatuses, milleks on 22,37 eurot päevas. Kui lähetuskohas tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine, on tööandjal aga õigus vähendada välislähetuse päevaraha kuni 70 protsenti.
Välislähetuse päevaraha maksmise tingimused
Välislähetusel viibival töötajal on õigus saada lähetusel viibimise eest päevaraha tingimusel, et välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ning saabumise päeva eest siis, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
Töölähetusega seotud kulude hüvitamiseks tuleb töötajal esitada tööandjale kulu tõendav dokument. Kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja omalt poolt kirjaliku otsustuse. Oluline on lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis ära märkida töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.
Töötaja lähetamine mitme tööandja või kolmanda isiku poolt
Juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad lähetusse mitu tööandjat samal ajal, on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Topelt päevaraha töötajale maksma ei pea. Seega kui üks tööandja seda juba teeb, siis teisel päevaraha maksmise kohustus puudub.
Kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud töötajale maksma päevaraha alammäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe. Töötaja peab omalt poolt esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või kinnitama selle saamist.
Delfi Majandus
Lehekülg 1216 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee