Artiklid
- Üksikasjad
Autor: Kaidi Tahula
Delfi Majandus
Kui pensionieelne töötaja saab vähem palka, kui sama tööd tegevad nooremad töötajad ning töötasu juurde küsides öeldakse talle „sa oled nii vana, sa ei saaks kusagilt nii-kui-nii paremat tööd ega palka", siis on see tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul diskrimineerimine.
„Tööõiguse põhimõtte kohaselt tuleb töötajaid kohelda võrdselt. Seda põhimõtet toetab ka võrdse kohtlemise seadus, mis keelab igasuguse diskrimineerimise muuhulgas töötaja vanuse tõttu töötasustamisel,“ ütles Siitam Delfi Majandusele.
Ebavõrdse töötasu maksmisel võib olla Siitami sõnul tegemist kaudse diskrimineerimisega, mis väljendub töötaja vanuse tõttu ebavõrdsesse olukorda panemist võrreldes teistega.
„Kui töötaja leiab, et teda diskrimineeritakse vanuse tõttu ja makstakse teistega võrreldes ebavõrdset töötasu, on tal õigus pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. Oma avalduses peab ta esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine,“ soovitas Siitam.
Tööinspektsiooni poole pöördutakse taolistes küsimustes harva, sagedamini teeb diskrimineerimise ohvriks langenud avalduse töövaidluskomisjoni.
„Kahjuks on probleem selles, et töötaja ei suuda diskrimineerimist tõendada. Ainult see fakt, et sarnast tööd tegev teine töötaja saab rohkem töötasu, ei ole vaadeldav ebavõrdse kohtlemisena. Töötasu suuruse määravad mitmed tingimused nagu kogemus, tööoskus, teadmised, tööülesannete täitmise kiirus, kõik oleneb tööst,“ märkis Siitam.
- Üksikasjad
Autor: Kaidi Tahula
Delfi Majandus
Kindlasti on paljudel töötutel tulnud ette olukordi, kus tööintervjuu sujub enda arvates hästi ning ka kvalifikatsioon on kandideeritud ametikohale vastav, kuid tööle hakkamise pakkumist talle ühel või teisel põhjusel siiski ei tehta.
Delfi Majandus uuris nii Eesti Töötukassalt kui ka Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhatajalt, millistel põhjustel ei tohiks kandidaadile tööandja eitavalt vastata.
Eesti Töötukassa teenuste osakonna spetsialist Raido Soomi sõnul lähtuvad nad oma tööd kehtivast seadusandlusest.
„Seadusandlusest tulenevalt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Siia loetellu lisaksime kindlasti ka vanuse,“ ütles Soom.
Soomi sõnul pöördutakse Töötukassasse pigem probleemiga, et tööpakkujatelt antakse kandideerijale vähest tagasisidet või puudub tagasiside sootuks.
„Keeldumistest antakse teada üldjuhul lakooniliste ning üldlevinud stampteadetega, kui üldse antakse,“ nentis Soom.
Ka Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei leia kindlasti ühestki õigusaktist loetelu, millistel juhtudel ei tohi keelduda töötajat tööle võtmast. „Töötaja tööle võtmine on tihedalt seotud töö või ametikohaga, millele inimest tööle võtta soovitakse. Võib arvata, et on olemas töid, millel töötamise eelduseks võib olla töötaja välimus - näiteks modellindus,“ nentis Siitam.
Siitami sõnul peab lähtuma põhimõttest, et inimese tööle võtmisest keeldumine peab olema põhjendatud ja peab lähtuma töö iseloomust ning tingimustest.
„Kui töötaja tunneb, et tööle võtmisest keeldumisega on tema õigusi rikutud või piiratud, on tal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidlust lahendava organi poole,“ sõnas Siitam.
Siitami sõnul päritakse inspektsioonilt üpris tihti, kuidas seadus sellist olukorda reguleerib.
- Üksikasjad
Küsimus: Olen 16aastane põhikooli lõpetanud tütarlaps ja homme on minu esimene tööpäev. Kokku sai lepitud tööandjaga, et töötan 7 päeva nädalas, päevas 6 tundi. Tekkis küsimus, kas minu tööandja tegutseb seadusega kooskõlas või on selline töötamine ebaseaduslik?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu sõlmimist alaealisega reguleerivad töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 7 ja § 8 ning alaealise tööaega TLS § 43 lg 4 ja puhkeaega TLS § 51 lg 2.
Juhin tähelepanu, et töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal alaealisega töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek või hilisem heakskiit.
Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (alaealisel lühendatud täistööaeg) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik (s.o omandanud põhihariduse), ja 17-aastasel töötajal - 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Teie toodud näites kohustute töötama 7x6 ehk 42 tundi nädalas, mis on töölepingu seaduse järgi keelatud. Ka ei ole TLS § 43 lg 5 tulenevalt lubatud alaealise töötaja suhtes kohaldada summeeritud tööaja arvestust (tööaja ebavõrdne jagunemine arvestusperioodil) nimetatud piirangut ületades.
Kokkulepe on tühine, kui selle kohaselt jääb töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega. Seega ei tohi Te töötada järjest 7 päeva nädalas ja ka selline kokkulepe tööandjaga on tühine. Lisan, et alaealisele töötajale tuleb pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette näha vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Koos selle vaheajaga on tööpäev niisiis pikk antud juhul 6,5 tundi. Tööandja peab võimaldama 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega. See on Teie minimaalne puhkeaeg kahe tööpäeva vahel.
Eestielu.ee
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas tööandja saab töölepingu ära lõpetada ühepoolselt haiguslehe ajal. Haigusleht oli 18 kalendripäeva.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu ülesütlemine ei ole piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu või osaleb seaduslikus streigis. Töölepingu seaduse paragrahvi 92 lõike 1 näol on tegemist sättega, mis nimetab, millised töötajast tulenevad põhjused ei kvalifitseeru erakorralisel ülesütlemisel mõjuva põhjusena. Nendeks on töötaja rasedus, oluliste perekondlike kohustuste täitmine (laste, sh alla 3-aastase lapse kasvatamine, vanemate hooldamine jmt), ajutine terviseseisundist tulenev võimetus tööülesandeid täita (siin tulevad kõne alla eelkõige puudumised haiguslehe alusel), töötajate esindamine, töötaja viibimine aja- või asendusteenistuses ning täistööajaga töötaja keeldumine minna üle osalise tööajaga töötamisele või osalise tööajaga töötaja keeldumine minna üle täistööajaga töötamisele. Seega töölepingu võib üles öelda töövõimetuslehel viibimise ajal, aga tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda kas töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist või majanduslikel põhjustel. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab kindlasti ülesütlemist põhjendama.
Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
- Üksikasjad
Tuuli Jõesaar
Mittetegutsemise põhjus on puuduvas statistikas: kuna probleemi ulatust ei teata, siis riik ei reageeri.
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et aastas kaotab mitusada noort ema töö seetõttu, et on emapuhkuse ajal tööandjale üleliigseks muutunud või ei taha tööandja teda uuesti tööle rakendada lapse pärast võetavate haiguslehtede tõttu. Sageli on naisest vabanemise instrumendiks seadusepügal „lahkumine poolte kokkuleppel”, kuna koondamiseks õigust pole.
Kuigi töötukassa spetsialistide tähelepanekute põhjal saab öelda, et eeltoodud põhjustel koondatakse või sunnitakse töölt lahkuma igal aastal 400 naist, pole tööinspektsioonil, töötukassal ega ka sotsiaalministeeriumil kindlat arvulist ülevaadet, kui palju selliseid naisi on.
„Tööinspektsiooni juristi infotelefonilt küsitakse palju, nii töötaja kui ka tööandja poolt, mis õigused emapuhkuselt naasjal on,” ütles tööinspektsiooni Põhja osakonna tööinspektor-jurist Kaia Taal ja lisas, et väikelaste emade töölt lahtilaskmise probleem pole uue töölepingu seaduse kehtima hakkamisega muutunud, vaid olnud samal tasemel juba aastaid. Täpset statistikat tööinspektsioon ei kogu, sest nõuandetelefonile pöördujad võivad jääda ka anonüümseks. „Oma kogemuse põhjal saan öelda, et probleem on peamiselt teenindavas sektoris, aga ette tuleb seda ka muudes valdkondades,” lisas Taal.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lehekülg 1215 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee